Selle sajandi neljas Laiuse Kuninglik Lumelahing algab laupäeval, 4. veebruaril ning toob lisaks lumesõjale ja kindluseehitamisele kohaletulnute ette rollimängijate esitatava ajaloolise näidendi, kusjuures etendusse kaasatakse lõpuks kõik sõdijad. “Kui mingis mõttes on kogu lahing suur rollimäng, siis sel aastal lisame mängulisust veelgi,? selgitas ürituse peakorraldaja Janet Laidla. ?Mängulisust lisab väike Põhjasõja ja Rootsi kuninga Karl XII teemaline eelmäng professionaalsetelt rollimängijatelt, kusjuures nad jäävad oma rollidesse kuni lahingu lõpuni.? Laidla sõnul on rollimängijad osalenud kõigis lumelahingutes, kuid oma etteastega astuvad nad lumelahingus üles esimest korda. “Proovime lihtsalt midagi uut.” Laiuse Kuningliku Lumelahingu taust ulatubki 1700. aastasse, kui Rootsi kuningas Karl XII oli purustanud Narva lahingus Peeter I väed. Et oli talvine aeg, jäi ta Eesti aladele laagrisse, juhtides mõnda aega oma Põhjala impeeriumit just Laiuselt. ?Järgmise aasta kevadeks olid lahinguhaavad paranenud, sõduritel igav ja võitlusoskused vajasid lihvimist,? jutustab Laidla. ?Seepeale otsustas kuningas korraldada sõduritele vahvad talvised õppused ehk lihtsalt öeldes lumesõja.? Karl XII lasi sõduritel ehitada lumest kindluse, seejärel pani osa sõjaväelasi kindluse kaitsesse, teise osa ründele. ?Kuigi oli tegu õppusega, kiskus lahing kohati veriseks ? kasutati päris kahureid, kust tulistati papist kuule, ning erinevatel andmetel sai surma üks kuni kolm sõdurit,? jätkab Laidla. ?Meie viime lahingu läbi muidugi ohutult. Kolme eelmise meie korraldatud lahingu peale kokku on õnneks vaja olnud ravida vaid üksikud marrastusi,? lausus Laidla. ?Paneme ohutusele suurt rõhku ja kõiksugu ohtlikud võtted nagu kivide pallide sisse peitmine on reeglite järgi keelatud ja karistatav mängust eemaldamisega.? Laidla väitel lubab eelmiste aastate edu oodata lahingusse sadu tudengeid ja kooliõpilasi. ?See on harukordne võimalus muuta tuim ning teoreetiline õpikus peituv ajalugu lumiseks ja käega katsutavaks pallimölluks.? Laidla teatel on varem Laiuse lumelahingus osalenud mitme riigi suursaadikud, erinevad poliitikud ja ajaloolased. ?Suurim au oli, kui esimese lumelahingu avas president Lennart Meri isiklikult.? Ka sel aastal on kutsed saadetud mitme riigi suursaadikutele ja loomulikule president Arnold Rüütlile. Lahingu ajal saab kuuma teed ja kui võitja selgitatud, pakutakse kõigile lahingulistele süüa. Kehakinnitusele järgneb filmiõhtu. Hetkeseisuga toetavad lumemöllu läbiviimist kultuurkapital, Jõgeva vallavalitsus ja Jõgeva maavalitsus. Üritust korraldavad Tartu Ülikooli Ajaloo osakonna üliõpilaskogu (AOÜK), TÜ Ajalooring, rollimängijate seltsing Somnium Mirabile, külaselts Regio Laiuse ja MTÜ Meie Mari. Üritus on nii pealtvaatajatele kui osalejatele tasuta. Lisainfo ja registreerimine: http://laiuse.fantaasia.planet.ee/ (Ürituse koduleht, sh registreerimine) http://www.hot.ee/ajalugu (Ajalooportaal) VOOREMAA
