Niipalju kiidusõnu, kui Jõgeva kultuurikeskuse saalis möödunud laupäeval välja öeldi, pole selle ruumi seinad vist kaua aega kuulnud: noorteühing Eesti 4H pidas seal nimelt oma iga-aastast kiidupäeva.
„Tõuske püsti kõik, kes te arvate, et kiitmist väärite!“ ütles noorteühingu juhatuse esimees Anu Kersalu autasustamistseremooniat sisse juhatades. Algul tõusti areldi, aga lõpuks seisis püsti terve saalitäis kogu Eestist kokku sõitnud 4H klubide liikmeid.
„Teil on õigus: te oletegi kõik kiitmise ära teeninud, sest just tänu teile on Eesti 4H tegus ja toimekas noorteorganisatsioon,“ ütles Anu Kersalu. „Kes täna kirjalikku tunnustust ei pälvi, see saab kiidetud muul viisil.“
Kiidupäeval kuulutati välja Eesti 4H kuue piirkonna — Harjumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Pärnumaa, Tartumaa ja Virumaa — möödunud aasta aktiivseim klubiliige, parim klubi ja tublim juhendaja, samuti parim piirkond ja kogu organisatsiooni aasta tegija. Viimaseks tunnistati Lille klubi juhendaja Pille Lille Ida-Virumaalt. Parima piirkonna tiitli pälvis Tartumaa piirkond. Jõgevamaa parim klubi oli möödunud aastal Pala Metsalised, tublim juhendaja Eva-Brit Bergmann Põltsamaa klubist Happy People ning aktiivseim klubiliige Jaanika Saska Adavere klubist Franky Monkey.
„Minu jaoks oli see päris suur üllatus, et tervest piirkonnast just mind esile tõsteti,“ ütles Adavere Põhikooli IX klassis õppiv Jaanika. Tema jaoks on 4H klubi koht, kus saab omandada eluks vajalikke teadmisi: näiteks selle kohta, kuidas projekte kirjutada või kuidas välismaale kõrgharidust omandama pääseda. Ehkki koos käivad 4H klubisse kuuluvad noored tavaliselt kohalikus vabaajakeskuses, ulatub nende tegevus otsapidi ka kooli seinte vahele. Näiteks on 4H enda peale võtnud läheneva sõbrapäeva sisustamise koolis. Tegevust jätkub sel päeval nii päevasteks vahetundideks kui ka õhtuks.
Mitte lisakohustus, vaid lisaväärtus
Pala Metsaliste juhendaja ja Pala Kooli õpetaja Inna Lamp ütles, et nende klubi nimi viitab nii tegutsemispaigale (Pala kandis on palju metsa) kui ka tegevussuunale: looduses käimine ja looduse tundmaõppimine on nende jaoks alati väga olulised olnud.
„Vahur Sepal, kes varem meie lastega palju metsas käis, nüüd enam meie jaoks niipalju aega pole, ent loodusesõbrad oleme endiselt,“ ütles Inna Lamp. „Praegu tegelevad klubiliikmed rohkem oma isiklike projektidega: kes uurib, kuidas mõnd aia- või põllukultuuri kasvatada, kes seda, kuidas kasvatada lemmiklooma. Ega maakoolis, kus enamiku õpilaste päevakava koolibussi väljumisaegadest sõltub, ühiseid kokkusaamisi lihtne korraldada polegi.“
Klubis on praegu „hingekirjas“ üle 30 liikme, ent igapäevastes tegemistes löövad neist kaasa umbes pooled, ülejäänud on Pala kooli juba lõpetanud ja mujale õppima läinud noored, kes liituvad suviste laagrite ajal.
Nii Inna Lambi kui ka Eesti 4H juhatuse esimehe Anu Kersalu sõnul on noorteühingu üks suuremaid probleeme heade juhendajate leidmine.
„Paljud koolide huvijuhid, kes võiksid 4H klubi juhendada, on selle pakkumise tagasi lükanud, sest on kartnud sellega kaasnevat lisakoormust,“ ütles Anu Kersalu. „Samas leiavad need, kes juhendaja kohustused kanda võtta julenud, et see töö annab neile hoopis lisaväärtusi. Näiteks kahes Pärnumaa koolis muusikaõpetust andev ja koore juhatav Kalli Rõõmusaare arvab, et võimalus lastega väljaspool kooli teisel tasandil suhelda tuleb talle tema põhitöös suureks kasuks.“
Inna Lamp ja Anu Kersalu olid ühel meelel selleski, et juhendajad, kes 4H liikumisega korra juba liitunud, sealt naljalt enam ei lahku. Ka ühingu tegevjuht Küllike Altenberg kinnitas, et selles seltskonnas ei saa tegutsemisind kunagi otsa, sest ümber on lihtsalt nii vahvad inimesed, kes kunagi vaimul väsida ei lase.
Õpitakse tegutsedes
Kui Eesti 4H alustas 1991. aastal maanoortele suunatud organisatsioonina, siis nüüdseks on tekkinud ka linnaklubisid. Eelpool mainitud juhendajatepõua tõttu pole aga kõik Eesti maakonnad ühtlaselt 4H klubidega kaetud. Nii mõneski maakonnas on vaid üksikud klubid. Eraldi piirkonna moodustamiseks oleks neid vaja vähemalt seitse.
Üldiselt elab Eesti 4H Anu Kersalu sõnul aga hästi. Ka haridus- ja teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu tunnetavad organisatsiooni vajalikkust ning on tänavuseks tegutsemiseks vajalikud summad eraldanud.
„Nii et vaatamata masuajale ei jää meie noored näiteks traditsioonilise suvise Jõulumäe suurlaagrita: seda korraldame iga kahe aasta tagant ning tänavu on just laagriaasta,“ ütles Anu Kersalu.
Tema sõnul kasvavad 4H klubis tegutsevatest noortest optimistlikud ja teotahtelised inimesed, sest selle organisatsiooni moto on „Õpime tegutsedes“. Paljud saavad ka rahvusvahelise suhtlemise kogemuse, sest enam kui sajand tagasi USAst alguse saanud 4H liikumine on levinud tervelt 86 riigis.
Kiidupäeval said kogu Eestist kokku sõitnud noored nautida kontserti, millel esinesid Jõgevamaa noored taidlejad: Lustivere 4H klubi liikmed, Jõgeva Muusikakooli pärimusmuusikud ja laululapsed, tantsuklubi Stiil Jõgeva osakonna võistlustantsijad, Jõgeva Ühisgümnaasiumi tantsijad ja lauljad, Pala Kooli võimlejad jt. Kiidupäeva kohapealseteks korraldajateks olid Eesti 4H juhatuse liige ja Saduküla 4H klubi juhendaja Eha Kuld ning 4H Jõgevamaa piirkonna juht Evi Rohtla.
iii
RIINA MÄGI
