Nelikümmend aastat tagasi surisesid Palamusel filmikaamerad: Arvo Kruusemendi käe all valmis Oskar Lutsu “Kevade“ ekraniseering, millest nüüdseks saanud tõeline kultusfilm. Tänavu aprilli lõpus ja mai alguses pakkus Palamuse kihelkonnakoolimuuseum Eestimaa koolinoortele võimalust tulla muuseumi ja filmida seal oma lühiversioon “Kevadest“.
“Noh, kuidas koolis läheb ka?“ küsib
“Hästi. Ainult vene keel on raske,“ vastab Teele.
Arno peaks praegu, mil kaamera teda ja Teelet lähedalt võtab, üsna tõsise näoga olema, aga võitleb tegelikult peale tükkiva naeruga. Naerma ajavad teda kiibitsejatest kaaslased, kelle miski turtsuma ajanud.
“Te võiksite proovida mitte naerda,“ ütleb
“
Kui Teele ja Arno dialoog linti võetud saab, minnakse edasi stseeniga, milles Toots tormab õuest tuppa uudisega, et väljas on lahti pääsenud “sõda Leipzigi linna all“ ehk saksa ja eesti soost koolipoiste vaheline kähmlus.
“Tule hooga, aga jälgi, et sa juhtmetesse ei komistaks,“ õpetab Varblas-Kruusement Tootsi. Muuseumidirektorist kaameramees Arne Tegelmann küsib aga Tootsi natuke ettevaatlikku astumist jälgides, kas saapad on väikesed.
“Ei, küüned on pikad,“ vastab too. Vastusest aimub, et Tootsi on leitud kehastama üsna Tootsi vurhvi riukalise jutuga sell. Aga ega filmimeestelgi riugastest puudu ei tule. Kui järg on jõudnud kuulsa kutsikastseeni filmimiseni, ütleb Janek näiteks Tootsile, et too teisest pingist koera võtaks. Toots näeb juhatatud paigas paraku ainult kassipildiga patja.
“Jajah, see ongi koer,“ kinnitab Janek ja käsib padja põue pista. Nagu selgub, on filmida vaja ainult Tootsi punnitavat põue, sest kaader, kus kutsikas pea põuest (tõsi, mitte selle Tootsi põuest) välja pistab, on filmitegijatel juba varasemast olemas ning see “keevitatakse“ täna üles võetud kaadrite vahele. Filmikunst on ju kõikvõimas!
Kaks Kiirt
Loodus ka. Ühtäkki avastab Janek nimelt, et Kiirele ja Petersonile on loodus üsna ühesuguse näolapi andnud.
“Kas te olete vennad või?“ pärib Janek.
Selgub, et mitte lihtsalt vennad, vaid koguni kaksikvennad.
“Oleksin ette teadnud, oleksin teie jaoks stsenaariumi kaks Kiirt sisse kirjutanud!“ naerab Janek.
“Kevade“ lühiversiooni käsikirja koostas ta päris-“Kevade“ stsenaariumi põhjal ning Ülenurme pere- ja noortekeskuse juures tegutsevad näitemänguhuvilised — nemad need tänased “filmistaarid“ ongi — said selle Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi kodulehelt kätte juba poolteist kuud tagasi ning on sestpeale usinasti proove teinud: kui osad jagatud ja tekstid peas, edenevad võtted ju palju ladusamalt.
“Niipea kui kuulsin, et Palamuse muuseum oma “Kevade“ versiooni tegemise võimalust pakub, panin meid kohe kirja,“ ütleb pere- ja noortekeskuse juhataja Kersti Leis. “Ma ei küsinudki lastelt enne, kas nad nõus on, sest olin kindel, et nad on. Ja mul oli õigus.“
Pere- ja noortekeskus avas Kersti sõnul oma uksed alles tänavu veebruarikuus ning seal käib koos väga erinevas vanuses noori, kellest siiski päris üksmeelne seltskond vormunud. Mine tea, võib-olla on ka filmiettevalmistused sellele kaasa aidanud.
“Kui muuseumilt sügisel valmismonteeritud filmi kätte saame, näitame seda ka Ülenurme Gümnaasiumis, kus õpib enamik osalisi. Meil on kooliga juba kokkulepe olemas,“ ütleb Kersti ja lisab, et nii tema kui ka noorte meelest on see filmitegemisvõimaluse pakkumine viimase peal idee.
Pilootfilm kohalike abiga
Kõnealune idee hakkas Arne ja Janeki peas juuri ajama ajendatuna “Kevade“ filmimise 40. aastapäevast ning asjaolust, et tänu mitmele viimase aja projektile on muuseumil nüüd olemas filmi ülesvõtmiseks ja monteerimiseks vajalik tehnika. Kõigepealt tehti Palamuse Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste abiga valmis n-ö pilootfilm.
“Pidime ju enne, kui “päris“ kliendid tulevad, välja selgitama, mis positsioonilt ja mis järjekorras midagi võtta, millal kasutada suurt, millal kesk- ja millal üldplaani jne,“ ütleb Arne. “Kui algul arvasime, et kogu materjal peaks paari tunniga võetud saama, siis esimesel korral mässasime ikka ligemale viis tundi. Ning ülesvõetud mustast materjalist arvutis 17-minutilise puhta filmi kokkumonteerimiseks kulus Janekil 48 töötundi.“
Filmimisel kasutatavad kostüümid on Janne Vaabla kätetöö.
“Kõigepealt vaatasin “Kevade“ filmi uuesti läbi ja lappasin muuseumis olevaid vanu fotosid: sealt sain enamiku ideid,“ ütleb Janne. “Et lapsed, kes filmima tulevad, on erineva vanusega, jälgisin, et mõned asjad oleksid parajad mu nooremale, 12-aastasele pojale ja mõned asjad vanemale, 18-aastasele pojale ning et suurem osa rõivaid jääksid nende kahe suuruse vahele.“
Ülenurme pere- ja noortekeskuse esindus oli teine filmihuviliste grupp, kes Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis oma “Kevadet“ tegemas käis. Pärast neid käis filmimas veel neli seltskonda. Nii et sügiseks peab Janek Varblas kokku monteerima kuus versiooni “Kevadest“. Ühes astuvad üles ka Jõgevamaa koolinoored, täpsemalt Torma Põhikooli õpilased. Ehkki hetkel muuseum filmivõtetel osalemise võimalust ei paku, kavatsetakse see programm tulevikus taas käivitada: kostüümid ja rekvisiidid on kultuurkapitali toetusel soetatud ning huvilisigi arvatavasti jätkub.
iii
RIINA MÄGI
