25. juuni 1983
Tähe tänav nr 2 korter 36 elanikke üllatas üleeile kirjakandja. Tõi kirja, mis oli Türilt Jõgevale jõudnud 25. detsembril 1982. Nüüd, jaanilaupäeva õhtul said nad uue aasta õnnitlused. Parem hilja kui mitte kunagi!
ANDRES KARU, “Lausa uskumatu” (Sinepiplaaster)
***
Veel ikka näeb, et sõitja siseneb vahepeatuses liinibussi, tasub sõidu eest ja võtab koha sisse, ilma et oleks nõudnud sõidupiletit. Mõned juhid ongi selle neile üsnagi meelepärase teguviisiga juba nõnda harjunud, et ei vaevugi kätt piletiaparaadi poole sirutama.
…
Juhid tunnevad kohalikke sõitjaid, need omakorda sõidukijuhti. Soojas autobussis kostab mõnus jutuvada ja muusika – kõik on rahul. Kellelgi ei tule mõttessegi, et ühel päeval sama liin suletakse ning harjumuspärase bussisõidu asemel tuleb kasutada naabritest autoomanike teenuseid või siis kiire takso hüvesid. Söakamad hakkavad saatma kaebekirju kohalikesse nõukogudesse, autobussiparki või ka “Teist ja teile” saatele.
…
Kassadokumentidest nähtub, et liini pole peaaegu kasutatud.
…
Ilf ja J. Petrov väitsid, et jalakäijad moodustavad suurema osa inimkonnast. Vähe sellest – inimkonna parema osa.
Osa meie endi hulgast, kes vahepeal teinud panuse bussisõidule, kipub aga vägisi jalakäija seisusse tagasi. Taas on kaalumisel mõnede bussiliinide lühendamine või hoopiski sulgemine. Tapiku, Lilastvere, Nõva ja mõne teise kandi rahvas, mõelge sellele, kui sõidate bussis sõidupiletita.
GUNNAR ISOTAMM, kontrolör, “Sõit sõidupiletita”
28. juuni
Äsjamöödunud poolvihmase, poolpäikselise nädalavahetuse veetis suurem osa Eestimaa ajalehetegijaist, raadio- ja telerahvast Harju rajoonis Põllkülas ajakirjanike 18. kokkutulekul. Peoperemeesteks olid tänavu kolleegid “Rahva Häälest”.
…
Laupäeva hommikul pärast laagri avamist käidi abis Harju rajooni majandites. “Punalipu” rahvas päästis V. I. Lenini nim köögiviljakasvatuse näidissovhoosis ligunema kippuvat heina. Toimetuste esindajate delegatsioon käis lilli asetamas lähedal asuvale Klooga surmalaagri ohvrite mälestusmärgile.
Õhtustel spordivõistlustel (kurnimäng, sangpommi rebimine, kombineeritud teatevõistlus jne) teenis “Punalipu” võistkond välja kolmanda koha.
Taidluskonkursil tegi ilma “Nõukogude Õpetaja”, kelle kavas vaadeldi läbi peene pila vägagi aktuaalseid kooliprobleeme.
Laagri tarvis koostatud ajalehtede- omaajakirjade erilehekülgedest oli kõige kenam ja vaimukam Saaremaa lehe oma. Saarlastel oli ka parim laagrikujundus. “Kommunismiehitajale” läkski üldine esikoht.
…
“Kommunismiehitaja”, “Edasi” ja “Pärnu Kommunisti” järel oli möödunudaastastest korraldamismuredest puhanud “Punalipp” neljas.
…
RIINA PAULUS, “Ajakirjanikud kohtusid Põllkülas”
***
Täna tuleb Tabiverre külla Ivo Linna koos ansambliga “Rock-Hotel”.
…
6. juulil tuleb külla Noorsooteatri humoorikas ansambel “Hampelmann” oma hiljuti valminud uue show-programmiga, mis on tavalisest kontserdist pisut pikem. Ansamblis laulavad ja mängivad Lauri Nebel, Jüri Aarma ja Kaarel Kilvet. Tantsumuusikat teeb ansambel “KOP”.
…
Halva ilma korral on kõik üritused kultuurimajas.
…
TIIT KUUSIK, Tabivere kultuurimaja direktor, “Pärast jaanipäeva Tabivere pargis”
30. juuni
Kirovi-nim näidiskalurikolhoosi Omedu osakonda viis mind seekord teave, et tänavu 28. märtsil hakkas siin toodangut andma valgumarja tsehh. Tsehh ise asub osakonna keskusehoones.
…
Jutule sain tsehhi juhataja Ija Vooderi endaga. Üllatuseks on mulle esmalt see, et just kirovlased rakendasid esimestena NSV Liidus tootmisse teralise valgumarja ehk rahvakeeles öeldult kunstliku kalamarja valmistamise tehnoloogia.
…
Kuulen I. Vooderi vahendusel ka teadlaste ja spetsialistide arvamust, et teraline valgumari on uus kõrgekvaliteediline toiduaine. Tal on ka ravi- ja dieediomadusi. Ta on maitsev ja toitev võileivalisand. Toiteomaduselt sarnanevat liha, piima ja kalaga.
…
Tundsin veel huvi, kus toodang turustatakse. I. Vooder vastas, et seni ainult Leningradis. Eestimaa tellimused rahuldab kolhoosi Pärispea tsehh Loksal.
RICHARD SAKS, “Masin teeb kalamarja”
2. juuli
Neljapäeval heisati Rannal rajooni noorte suvepäevade lipp. Juba kahekümne kuuendat korda.
…
On valge ristiku õitsemise aeg. Kui on valget ristikut, on ka mesilaste suminat. Tuul ja Peipsi. Need päevad on hetkeline peatus. Midagi olulist saab keskkooli lõpetanud noortele nende päevadega otsa.
…
Suvepäevaliste seas on ka töölisnoored. Nende küla vanemaks valiti Toivo Soo, Põltsamaa EPT-s töötav noormees.
“Tahtsin kangesti tööle ja nii sai minust maaparandajate juures töökojas Jüri Pärna õpilane. /…/ Kuulasin tähelepanelikult kõiki õpetaja nõuandeid. Õpetaja oli aga rahu ise. Ta mõistis, et ma ei oska veel midagi, aga tahan õppida.”
Sai ka Jüri Pärna käest küsitud, kuidas siis õpilane oli.
“Poisil oli pealehakkamist. Ja töö külge hakkas kahe käega.”
ANTS PAJU
“Suvepäevalised”
