OECD ja FAO: toiduviljaturud on enamikus maailma piirkondades küllastunud
OECD ja FAO põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognooside uus raport tõotab järgmiseks kümnendiks tootlikkuse kasvu ja hindade aeglast tõusu. Raportist selgub, et enamikus maailma piirkondades on turud näiteks teravilja osas küllastunud ning seega on teravilja nõudluse kasvule ja hinnatõusule panustamine üha riskantsem.
Pakkumine on viimase kaheksa aasta jooksul kasvanud 18 protsenti, mis on viinud selleni, et põhitoidu osas – peamiselt toiduvili – on turud küllastunud enamikus maailma piirkondades, kommenteeris OECD peasekretär Angel Gurria toiduhindade normaliseerumist võrreldes mõne aasta taguste ebaharilikult kõrgete hindadega.
Edasine nõudlus kasvab Gurria sõnul vaid lisandväärtusega toodete järele ning sedavõrd, kui kiiresti kasvab majandus. Turukonjunktuuri mõjutavad eelkõige kütusehinnad, tööhõive ja rikkuse kasv. Põllumajandussektori võimekus rohkem toitu toota sõltub võimest kohaneda turuolukorraga ja ressurssidest, et toime tulla šokkidega.
FAO peadirektor José Graziano lisas, et mitte kõik hinnad ei reageeri nõudluse muutumisele. Nõudluse kasv on aeglane eriti liha, kala ja piima osas, mis sõltub eelkõige sissetulekute kasvust. Hinnatõus mõjutab Graziano sõnul eksportijatest enim just imporditurgusid, kuna enamik saadustest toodetakse vaid paarikümnes riigis ja hindade suurt kõikumist põhjustavad peamiselt poliitilised otsused.
Kõrgemad toiduhinnad on uus normaalsus, kuigi reaalhinnad ei saavuta tõenäoliselt enam kunagi 1970. aastate taset, lisas Graziano, kelle sõnul kasvab tootlikkus ning tänu uutele tehnoloogiatele paraneb ka loodushoid. Majandustulemusi mõjutavad eelkõige ladustamisvõimalused või kaod tarneahelas. Tänapäeva paradoks on see, et 70 protsenti maailma kõige vaesemast rahvastikust on põllumajandustootjad ja teraviljahinnad tulemusi ei paranda. Lahenduseks on lisandväärtuse loomine, näiteks saaks biokütuse tootmine asendada toiduvarude ladustamist ja anda võimaluse lahendada kohalikke probleeme.
Raporti kohaselt lubavad järgmise kümne aasta jooksul põllumajandussaaduste reaalhindade järkjärgulist vähenemist kõrged saagid, kasvav tootlikkus ja nõudluse kasvu aeglustumine. Siiski, hinnad jäävad kõrgemaks kui kümne aasta eest. Madalad kütusehinnad on võimaldanud vähendada kulusid ja toonud kaasa väetiste hinnalanguse.
Kaubavahetuse kasv aeglustub, sest nõudmise ja pakkumise vahekord on suhteliselt tasakaalus. Saadusi eksportivaid riike jääb üha vähemaks ja toitu importivate riikide arv suureneb ning mitmekesistub. Põllumajandussaadusi eksportivate riikide võrdlemisi väike arv toob kaasa ka riske: ebasoodsad ilmastikuolud või turgu moonutavad poliitikad neis riikides võivad maailmaturgude tasakaalu kõvasti kõigutada.
Peamiselt on nõudluse muutumist oodata arengumaades, kus rahvaarvu tõus, linnastumine ja sissetulekute kasv tõotavad loomse valgu, aga ka tärklisetoodete tarbimise kasvu. OECD ja FAO prognoosivad, et võrreldes teraviljaga, püsivad piima- ja lihahinnad kõrgemad. Siiski, loomasööda (sh kalasööt) hinnad kasvavad suhteliselt kiiremini kui toiduvilja hinnad.
Lihatootmine kasvab tänu madalatele söödahindadele. Stabiilsed teraviljahinnad soodustavad ka senisest stabiilsemat kasumit. Liha nominaalhinnad jäävad kõrgeks järgmisel dekaadil kuigi reaalhinnad langevad.
TIINA VARES, maaeluministeeriumi esindaja Eesti esinduses OECD juures
