- 17. veebruar
Vanasti oli nii, et vaatasid sõiduplaanist bussi väljumisaja ja sõitsid, kuhu vaja. Võib-olla on mujal praegugi veel nii, Põltsamaa bussijaamas aga võid mõnda bussi asjatult ei tea kui kaua oodata ja pead pealekauba taluma kassiiri pahameelt, et nii rumal oled ja ilma sõiduplaanita sõita ei oska.
Ootasin 6. veebruaril Põltsamaal kell 14.10 väljuma pidavat Tartu bussi. Kui hulk aega oodatud, tuli peatusse keegi, kes juba varem pettuse osaliseks saanud, ja ütles, et see buss oli käigust ära juba vanal aastal, ehkki on sõiduplaanis veel praegugi sees.
“Öelge, palun, kas 14.10 Tartu buss sageli hilineb,” palusin selgitust kassiirilt. “See ei sõidagi,” oli üleolev ja pahane vastus. “Aga plaanis on sees?” – “On küll,” vastati veel tigedamalt.
Küsisin siis, kes vastutab sõiduplaani tegelikkusele vastavuse eest. “Eks küsige Viljandist järele, mina igatahes pole kohustatud seda tegema,” sähvati ja löödi luuk kinni.
/…/
URVE UUSKÜLA repliik “Jäi arusaamatuks”
19. veebruar
…
Töölt äraküsimine on inimese seisukohalt mõnikord põhjendatudki. Tõsi küll, kaupluste, teenindusettevõtete, tervishoiuasutuste ja mitmesuguste organisatsioonide lahtiolekuaegu on nüüd korrigeeritud, et oma asju ei peaks tööajal ajama. Kiusatuseks võib aga näiteks saada päeval müügile tulev defitsiitne kaup. Ei ole olnud mahti huvi tunda, millist kaupa lasti 11. veebruaril müügile Jõgeva universaalkaupluse jalatsite, pudukaupade ja kangaste osakonda, kuid kui sealt enne kella 10 mööda sõitsime, oli ukse taga 40-50 inimest juba ootamas. Miks aga ei võiks defitsiitset kaupa tuua müügile siis, kui enamikus töökollektiivides tööaeg lõpeb? 18. jaanuaril lõunale minnes leidsime, et Piiri tänava kauplus oli rahvast täis, oodati piima ja mõnel kulus selle ootamiseks terve lõunavaheaeg. Piim jõudis kauplusse alles kell 14. Päev varem ootas rahvas samas kaupluses tund aega leiba. Miks?
HUGO ALTER, “Tuleb tööd teha”
***
Teadlased on teinud ettepaneku võtta saartel ja rannikul kasutusele tuuleenergiaseadmed, mis võivad kogu meie vabariigi põllumajandusele tagada odava elektrienergia.
/…/
Teada on ka kohad, kuhu on otstarbekam rajada energiaseadmeid. Need on meile kätte näidanud meie esivanemad, kes kuni XX sajandi alguseni kasutasid edukalt tuuleveskeid.
…
- Zahharov (ETA)
- 22. veebruar
Kolhooside moodustamise algusest on täitumas 35 aastat. Esimesena Jõgeva rajoonis toimus sellele pühendatud koosviibimine Sadala kolhoosis. /…/ Päris kõiki endisi ja praegusi kolhoosiliikmeid polnud tol õhtul sagimas näha. Kõiki poleks päevinäinud kultuurikolde saal suutnud mahutadagi. Neile, kel oli õnne sellel peoõhtul osaleda, jääb see arvatavasti kauaks meelde.
Juhatuse esimees Harald Joost heitis pilgu möödunule, peatudes seejärel ühismajandi tänasel ja homsel. Ta meenutas, kuivõrd keeruline oli kollektiviseerimise aeg. /…/ Rajooninõukogu täitevkomitee ja partei rajoonikomitee nimel tervitas Sadala töökat peret tähelepanuväärse sündmuse puhul rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees Madis Ruussaar. Naabritele olid tulnud õnne soovima Laiuse kolhoosi juhatuse esimees Aksel Raja, Torma külanõukogu täitevkomitee esimees Ants Viigi ja Peeter Peet “Kungla” kolhoosist. /…/ Muusikuid ja naljamehi oli Tallinnast ja Kuremaalt. Tants ja lust kestis poole ööni.
GUNNAR ISOTAMM, “Tähelepanuväärne sündmus”
***
Kaadri kasvatamine maarajooni majandite tarvis algab koolis. Milline on polütehnilise tööõpetuse õpetamise kord meie rajooni koolides? Kas kutseala õppimine on aidanud kaasa noorte jäämisele kodukohta ?/…/ Palamuse, Maarja ja Puurmani keskkoolis õpetatakse põhimõtteliselt ühesuguseid erialasid. Palamuse ja Maarja noormehed lõpetavad kooli traktoristi-autojuhi tunnistusega, Puurmani omad saavad traktoristi-masinisti kutse. Puurmani neidudel tuleb farmioperaatori ja koka oskuste kõrval selgeks õppida ka traktorijuhtimine. Palamuse tüdrukuid õpetatakse selle asemel käsitööd tegema, mis on neile kahtlemata vajalikum kui traktorijuhtimine. /…/ Maarjas käinud külalised on olnud arvamusel, et näevad enneolematult uhkeid ehitisi. Tegelikult on koolimaja kõrval madal hoone, mille välimus küll oma väärtuslikku sisu ei lase aimata. Siin on õppeklass, garaaž ja ruum omavalmistatud automootoriga. Kogu sisustus ja õppevahendid on polütehnilise tööõpetuse õpetaja Enn Pärtelpoja ja tema õpilaste kätetöö. /…/ Poiste käsutuses on neli traktorit, õppesõidumasin ja üks kombaingi. /…/
Kuigi eespool nimetatud kolmes koolis õppisid poisid päris hoolega traktoristiks-autojuhiks, pole huvi siiski üldine. Tüdrukutega on lugu veel keerulisem. Kõik maatüdrukud ei taha hoopiski saada lüpsjaks või kokaks, muud võimalust aga kohapeal pole. /…/ Ka pole kusagil kirjas, et maalaps peab maale tööle jääma. Soovitav see oleks, kuid sageli pole maal naistele töökohti, teinekord ei jätku kortereid. Igal juhul on selge, et rajooni koolides õpetatavate kutsealade valik on väike.
ANNE PÄID, “Pilguheit polütehnilisele tööõpetusele”
***
Kuulutusteküljelt võib lugeda, et raamatukauplused Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees ostavad ja müüvad tarvitatud raamatuid.
