22. jaanuar 1983
AINO EHALA uudises „Haridustöötajad võistlevad” räägib haridustöötajate ametiühingu Jõgeva rajoonikomitee esimees Valve Saar, et võisteldi Tartu rajooni haridustöötajatega ja et punkte andsid seitse ala: väiksem õpilaste väljalangevus, õpilaste töö suvel tootmissfääris, kõrgharidusega õpetajad, kutsenõuandla plaanide täitmine, järgusportlaste plaanide täitmine, õpetajate spartakiaadi tulemused ja õpetajate spordivõistluste tulemused. 1982. aasta üldvõitjaks tuli Tartu rajoon.
***
25. jaanuar
Järjekordsel noorte kommunistide kooli õppusel rääkis Põdra sovhoosi parteiorganisatsiooni sekretär Jaan Krempel NLKP struktuurist ja kvalitatiivsest koosseisust.
Partei rajoonikomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja Enn Roos selgitas, millised ülesanded on parteialgorganisatsiooni sekretäri asetäitjal ideoloogiatöö alal kasvatustöö organiseerimisel töökollektiivis.
HEINO JÄRV, „Noorte kommunistide koolis”
***
Läinud nädalal mängis Rakvere teater Mustvees Boriss Ahmatovi näidendit „Jeanette”. Enne etendust käisid aga Mustvee 1. keskkoolis kolm noort näitlejat Anne Veesaar, Madis Kalmet ja Toomas Suuman. Näitlejad jutustasid oma õpingutest lavakunstikateedris ja esitasid mitmeid etüüde.
AINO EHALA, „Külas olid näitlejad”
***
VASTATI KRIITIKALE:
„Punalipus” on mitmel korral juttu olnud Jõgeva jaama kellast, mis aega ei näidanud. Nüüd on kell korras. Balti Raudtee Eesti raudteekonna ülema asetäitja M. Koll teatas toimetusele, et raudtee Tartu signalisatsiooni- ja sidejaoskonna juhataja V. Rammuli tähelepanu on juhitud venitamisele kella remontimisel.
27. jaanuar
Tänavuse teatrikuu raskuspunkt saab olema Jõgeva rajoonis. See toob meie teatrisõpradele küllap palju rõõmu, korraldajaile jälle tavalisest rohkem muret.
/…/
Teatrikuu eesmärgiks on teatri igakülgne propageerimine, rahvale veelgi lähemale toomine. Teatritegijatele endile jälle saab kuuldavamaks rahva, eriti maarahva arvamus nende töö kohta.
/…/
Peale selle, et kõik vabariigi kutselised teatrid meile külakosti toovad, on võimalik meie rajoonile broneerida etendusi statsionaaris.
RIINA PAULUS, „Teatrikuuni pole enam palju aega”
29. jaanuar
Viies ellu NLKP Keskkomitee mai- ja novembripleenumi otsuseid, on Saare kolhoosi töötajad majandustegevuses saavutanud edasimineku. Majandi juhatuse, parteialgorganisatsiooni ja ühiskondlike organisatsioonide töö sõlmprobleemiks oli 1982. aastal ja on ka edaspidi järjepidev töö kaadriga.
/…./
Hooajatööde paremaks läbiviimiseks kohustuvad meie mehhanisaatorid lõpetama kevadkülviks vajamineva haakeinventari ja masinate remondi 1. märtsiks, heinakoristusmasinate remondi 1. maiks, teraviljakombainide ja kuivatite remondi 1. juuliks.
Kordaläinuks võib lugeda piimatootmist. Majandis lüpsti mullu lehma kohta 3395 kg piima, võrreldes 1981. aastaga 795 kg rohkem.
/…/
Loomakasvatussaaduste tootmist pidurdab tootmishoonete amortiseerumine. Lahendust ootame 1984. aastalt, kui saame alustada 200-pealise lüpsikarjalauda ja 400-pealise noorkarjalauda ehitust.
/…/
Saare kolhoosi töötajad rakendavad kogu oma teadmised ja energia, et täita XI viisaastaku kolmanda aasta plaanilised ülesanded ja sotsialistlikud kohustused.
AIN VAHT, Saare kolhoosi aseesimees, parteialgorganisatsiooni sekretär , „Tootmine produktiivsemaks”
1. veebruar
Reedel oli Jõgeva kultuurimaja KEK-i rahvast tulvil. Oma asutuse juubelipeole olid tulnud tublid töötajad, ehituskontori veteranid, agarad isetegevuslased eesotsas Airi Rütteriga, noorema ja vanema rühma diskotüdrukud Reet Kaasiku juhendamisel Tallinnast ja külalised vabariigi kolhoosiehitussüsteemi kõigist sõsarettevõtetest.
…
Töö ootab „Kungla” ja Saduküla 18-korteriliste elumajade, sordiaretusjaama aretuskompleksi, Lillevere-nimelise kolhoosi 280-kohalise lastepäevakodu ehitusel ja mujal.
MAIT KIVIVALD, „KEK-i juubelipidu”
***
Saabunud on veebruar, kuid Peipsil ei ole ikka veel jääkaant. Õhuke jääriba katab vaid kaldaäärt, sellest paar-kolmsada meetrit eemal ulbivad lained. Ometi on Kalmaküla all nähtud harrastuskalamehi, kes oma eluga riskides üritavad püüda kudema tulnud lutsu.
/…/
GUNNAR ISOTAMM, „Kehvad jääolud”
Mustvee linnanõukogu täitevkomitee istungil vaeti tööd lastepäevakodus ja „Marati” pesuvabrikus.
Lastepäevakodu juhataja kt Miia Orjak kõneles oma asutuse tööst. Toitlustamisega on asi korras, on püütud tagada ka toidu vitamiini- ja mineraalaineterikkust.
/…/
Sanitaarolukorraga on rahule jäänud nii sanitaar-epidemioloogiajaam kui ka velsker Armold Kägo. Kütmine on tänu soojale talvele olnud seni küllaldane, kuigi katlamaja on amortiseerunud.
/…/
Tootmisnõupidamistel on arutatud toitlusprogrammi ning täiskasvanu eeskuju laste tööarmastuse ja esteetilise taju kujundamisel. Korraldati NSV Liidu moodustamise 60. aastapäevale pühendatud lastejoonistuste näitus.
Lastevanemate abi on kõikjal tunda – emad on õmmelnud nuku- ja voodiriideid, isad parandavad mänguasju. Hiljaaegu lõid lastevanemad mängumajadele eterniidist tuulekaitsed. Ühe lapse ülalpidamise kulud lasteasutuses on võrreldamatult suuremad sellest summast, mille tasub lapsevanem. Lasteaia abistamine tööga võimaldab seda vahet natukenegi tasa teha.
/…/
Rahul ei ole kasvatajad nende lastevanematega, kelle vaev lapse kasvatamisel piirdukski nagu lapse lasteaeda toomisega ja viimisega. Seesuguseid lastevanemaid ei ole muidugi palju.
/…/
Rajooni kolme linna omavahel võrreldes on Mustvee kõige tagasihoidlikumal järjel. Ülikooli 350. aastapäevale pühendatud teaduspäeval Jõgeva rajoonis arvas majandusgeograaf Salme Nõmmik, et ka Mustveed tuleks nüüd kiiremas tempos arendada. Mustvees puuduvad silma-, naha-, kõrva-nina-kurguarstid, mitmed teenindusalad, veterinaarapteek, võõrastemaja on näotus hoones, kultuurimaja vajab remonti, valitseb korterinappus. Tagajärg on see, et paljud töölesuunatud spetsialistid lahkuvad siit, asemele tulevad juhuslikud inimesed.
/…/
EHA NÕMM, „Mägedest ja nende ületamisest Mustvees”
