Eile, 13. aprillil möödus veerand sajandit päevast, mil ajaleht Vooremaa hakkas ilmuma uue väljaandja, toimetuse erastanud AS Seitung ajalehena. Käesolev meenutus tugineb ennekõike isiklikele emotsioonidele ja subjektiivsusele. Nii, kuidas kirjutajal on asjad meelde jäänud.
Eesti taasiseseisvumise ja turumajanduse tekkimisega jõudis muutuste aeg ka ajakirjandusse. Ajalehti, mis Eesti NSVs olid kuulunud kommunistliku partei rajoonikomiteedele ja rajooni täitevkomiteedele ning seejärel maavalitsustele, ootas ees erastamine.
Tegelikult oli kapitalistlik ajakirjandus alanud Jõgevamaal juba laulva revolutsiooni ajal. Ajakirjanike Tiit Lääne ja Ülle Lääne eestvedamisel hakkas 1989. aastal ilmuma ajaleht Perekiri. Jõgevamaal nägid trükivalgust ka mõned reklaamilehed.
Maakonnalehe Vooremaa tulevik oli Jõgevamaal elevust tekitav teema. Lehe töötajad eesotsas peatoimetaja asetäitja Gunnar Isotammega moodustasid aktsiaseltsi Vooremaa, millele ühes erastamisvoorus otsustati ajaleht ja selle varad müüa. Juriidiliste asjaolude tõttu jäi aga otsus kinnitamata.
Vana koosseis võis jätkata
Vooremaa erakätesse mineku vastu tundis huvi mitu inimest, kellega 1990. aastate keskpaigas suhtlesin. Üks neist oli Jõgevamaad külastanud reformiminister Liia Hänni, kes usutluse käigus ka Vooremaa käekäigu vastu huvi tundis. Sain toonaselt peatoimetajalt Hugo Alterilt pahandada, et kippusin ministriga kohtumisele. Alter soovinuks seal ise osaleda ja ministriprouaga Vooremaa tulevikku arutada. Mingil põhjusel ja teatud mõttes ka nooruslikust nahaalusest sattusin ministri visiiti ise kajastama. Võimalik, et asi oli ka soovis teha temaga intervjuu kohalikule raadiole.
1995. aasta kevadel tegin persoonilugu ettevõtja, vastloodud AS Cobra Grupp juhi Aivar Kokaga. Sõitsime ringi mööda ehitusobjekte. Teel tuli samuti jutuks maakonnalehe käekäik.
Kui selgus, et ajalehe Vooremaa on enampakkumisel erastanud AS Seitung, tekkis toimetuses arutelu, kes saab peatoimetajaks. Võimalik, et Hugo Alter soovis jätkata või ootas pakkumist ka Gunnar Isotamm. Kahjuks ei saa nende meeste käest enam midagi küsida. Mällu on jäänud koosolek, kus ASi Seitung eestvedaja Aivar Kokk tutvustas uut peatoimetajat Ülle Läänet, kes oli toimetuse töötajatele tuttav. Oli ta ju toimetuses ajakirjanikuna töötanud enne lapsepuhkusele jäämist.
Nii Aivar Kokk kui ka Ülle Lääne teatasid, et kõik ajakirjanikud, kes soovivad, saavad ASile Seitung kuuluvas Vooremaa toimetuses edasi töötada. Teatud muudatusi siiski tuli. Ise olin enne olnud poliitikatoimetaja, pärast uuendusi sain elutoimetajaks, mis oli huvitav väljakutse, sest ühiskonnaelu uutes tuultes avanes võimalus inimesest uudsest vaatevinklist kirjutama hakata. Mis puutub toimetamisse, siis selles valdkonnas on mul siiani arenguruumi, kuid sellise ametinimetusega omaaegses Vooremaas ajakirjanikke kutsuti.
Toimetuse koosseisust lahkus Gunnar Isotamm. Talle oli vastumeelt, et ärijuhina tuli toimetusse tagasi Mihkel Vanari. Isotamme ja Vanari vastuolud hakkasid süvenema siis, kui 1989. aasta NSV Liidu ülemnõukogu valimiste ajal kutsus plaanikomitee esimees Gustav Tõnspoeg oma usaldusmeheks Mihkel Vanari. Ajakirjanik ja ühiskonnategelane, toona ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Ants Paju aga Gunnar Isotamme. Kahe tugeva isiksuse vastuolud süvenesid ka põhjusel, et pärast Vooremaa toimetusest lahkumist oli Mihkel Vanari seotud aktsiaseltsiga Read, mis samuti maakonnalehe erastamisest huvitus.
Uute jõudude kaasamine
Mäletan, et Ülle Lääne tegi ettepaneku Gunnar Isotammele toimetuse koosseisus jätkata. Küllap tema kui erudeeritud, andeka sulemehe eemaldumisega maakonnaajakirjandus kokkuvõttes kaotas. Mõned aastad hiljem läks Isotamm pressiesindajana tööle riigiaktsiaseltsi Silmet, mille peadirektoriks oli taasiseseisvunud Eesti esimene Jõgeva maavanem Priit Saksing.
Kahtlemata on Jõgevamaa maakonna ajakirjandusse nii ajakirjaniku kui ka majandustegelasena oma jälje jätnud Mihkel Vanari, kes ülbete üheksakümnendate turumajanduses hästi orienteerus. ASile Seitungile kuuluvas ajalehes sai pearaamatupidaja Helle Angerjasest sekretär. Pearaamatupidajaks kutsuti selle ala kogenud spetsialist proua Järvis, keda temperamentse loomuse ja kiire kõne tõttu hakati kutsuma Husqvarnaks. Toimetuse autojuhiks kutsuti seni elektrikuna töötanud Anatoli Makarevitš, kellest mõned aastad hiljem sai toimetuse fotograaf.
Sporditoimetajaks tuli kohakaaslasena siis Eesti Päevalehes töötanud Tiit Lääne, kes varem oli olnud rajoonilehes põllumajandusosakonna juhataja.
Vanast koosseisust jätkasid ajakirjanikena Hugo Alter (mäletatavasti poliitikatoimetajana), Vaike Käosaar, Hilje Puusepp ja Ardi Kivimets. Vooremaa hakkas ilmuma kolm korda nädalas. Tulid uued rubriigid, tekkisid teemaküljed, hakkas ilmuma juhtkiri. Samuti kahte lehekülge hõlmav persoonilugu, lastekülg ning nädala pluss ja miinus, mis viimastel aastatel on jälle taastatud. Ise tegin ühe esimese persooniintervjuu psühhiaater Jaan Olariga. Ajasime juttu tema Siimusti maakodus ja pildistas Ardi Kivimets.
Kohaliku elu patrioodid
Peatoimetaja Ülle Lääne kaasas eri põlvkonna autoreid. Mäletan, et jalgpalli EMi kohta avaldas arvamust legendaarne maaeluajakirjanik Julius Tillo. Varsti ühinesid toimetusega noored ajakirjanikud Peep Lillemägi ja Kristina Tamberg. Kaastööd tegi Sten Teppan.
Ajalehe keelelise poole pealt tuli kindlasti kasuks Ülle Lääne kui eesti filoloogi avar silmaring ja hea keelevaist. Peatoimetajana oli Ülle heasüdamlik ja töötajatest hooliv, kuid vajaduse korral nõudlik.
„Töövahendid peavad korras olema,“ manitses ta kord, kui ühe loo tegemine ebaõnnestus, sest diktofon ei hakanud tööle.
Kui ühelt toonaselt maakonna põllumajandusjuhilt ei saanud pärast korduvaid katseid intervjuud kätte, oli tema reaktsioon järgmine: „Küsi konkreetselt mõned küsimused. Ega sa ei pea pikka Urmas Oti intervjuud tegema. Ja kui hakkama ei saa, teeb usutluse Peep Lillemägi.“
Hästi on meelde jäänud Ülle Lääne korraldatud Vooremaa huumorikonkurss, mille žürii esimees oli Priit Aimla. Konkursi pidulik lõpetamine toimus kohas, mis nüüd kannab nime Saksa Pubi. Samuti maakonna aasta populaarseima sportlase valimine või ka ASi Seitung välja antud Ülle Lätte luulekogu esitlemine.
Pärast Ülle Läänet sai peatoimetajaks Kristina Tamberg, seejärel Peep Lillemägi, siis Aare Kirna ja teised.
Ise töötasin toimetuse koosseisus aastani 2000. Pärast seda olen teinud kaastööd vabakutselise ehk juriidilises mõttes eraettevõtjast ajakirjanikuna. Vaadates tagasi kahekümne viiele aastale, tuleb ehk kõige olulisemaks pidada, et Vooremaa erastanud AS Seitung on koosnenud Jõgevamaa inimestest ja kohaliku elu patriootidest. Küllap tänu sellele ongi ajaleht turumajanduse tormides ja maavärinates püsima jäänud ning areneb edasi kohaliku kapitali rüpes.
Parimad soovid ASi Seitung juhtidele ja Vooremaa toimetusele. Elagu iseseisev Jõgevamaa ajakirjandus!
JAAN LUKAS
