Täna on Eesti inimeste keskmine eluiga võrreldes arenenud riikidega madal. Nii meestel kui naistel. Mustemate prognooside kohaselt elab aastaks 2050 Eestis praeguste tendentside jätkudes ainult 800 000 inimest. Kas ka tegelikkus selline on, sõltub ainult meist endist.
Kui naiste hulgas jääme keskmise eluea poolest Euroopast maha 4 aastat, siis meeste hulgas on vahe üle kahe korra suurem, ligi 10 aastat. Hiljuti avaldatud Eesti inimarengu aruanne 2006 tõi eesti meeste lühikese eluea välja kui meie riikluse ühe suurema riskiteguri.
Mis võiks olla põhjuseks, et eesti mehed nii vähe elavad? Vähene teadlikkus, hirm oma murest arstile rääkida, mõnuainete liigtarbimine või meie liialt materiaalsetele väärtustele suunatud ühiskond?
Tõenäoliselt kõik neli, kuid eelmise aasta sügisel korraldatud üleriigiline eesnäärmevähi teavitusnädal näitas, et üheks suurimaks probleemiks on vähene avalik teavitustöö. Üleriigilise meediakampaania võimu ja tugevust näitab fakt, et meestearstide vastuvõtu järjekorrad löödi sassi mitmeks kuuks ja praegugi on vastuvõtule saamisega probleeme. Pole vajalik, et inimesi teavitatakse pidevalt kasvajaohust, kuid informatsioon tervislike eluviiside ja tervise kohta peaks kindlasti olema üks osa riiklikust tervisepoliitikast.
Internetist leiab abi
Üheks uueks võimaluseks, kuidas kiiresti oma tervise kohta rohkem teavet saada, on võimalus külastada tervisele suunatud internetiportaale. Juba mõnda aega tegutsevad portaalid erektsioon.ee ja eesnaare.ee, hiljuti avatud viljatus.ee on abiks nii meestele kui naistele.
Kõikidelt nendelt lehtedelt võib leida vajalikku informatsiooni tervisega seonduva kohta. Häbenejate ja virtuaalelu elavate inimeste jaoks on see üks võimalus saada esmast teavet oma tervisega seotud küsimustele.
Internetis läbi viidud anonüümse küsitluse alusel pole 60% Eesti meestest oma terviseprobleemidega arsti poole pöördunud. Probleemi eitamine toob kaasa peresuhete halvenemise, tülid töökaaslastega ja negatiivse hoiaku kogu ühiskonna suhtes. See omakorda tekitab tervishäireid ja stressi.
Paljude teiste uuringu põhjal võib öelda, et mehed jõuavad oma hädadega arsti juurde alles paariaastase kannatamise järel. Samas on selge, et haiguse varases staadiumis on ravi tulemused paremad, mitu aastat kestnud haiguse puhul muutub ravi aga järjest keerukamaks ja vähemtõhusaks. Eesti mees käib arsti juures keskmiselt 1,4 korda vähem kui tema tütar, naine või ema. Interneti terviselehed soovivad anda oma panuse, et see vahe tulevikus väheneks.
Sisu või kest
Eesti mehe tervise kõige suuremad vaenlased on alkohol, tubakas ning ületöötamisest tingitud stress ja energiadefitsiit. Enamasti kõik kolm koos.
Uuringute põhjal esineb Eestis pea igal kümnendal inimesel probleeme alkoholiga. Arvestades, et igaüks neist umbes 150 000st puutub iga päev kokku vähemalt kolme inimesega, tähendab see, et alkohol tekitab probleeme pooltele eestimaalastele ? olgu iseenda või lähedaste kaudu.
Riigikogu valimistega seoses lootsin, et valimisdebattides keskendutakse sel korral rohkem ka rahva tervisenäitajatele, selle põhjustele ja tagajärgedele. Kasvõi teemal: kumb on tervisele olulisem, kas läbida suuskadel kuninglik Vasaloppet või sättida ennast olümpiavõitjatega ühisele pildile. Ehk kumb on tähtsam ? väline või sisuline pool?
Debatti terviseteemadel ei tekkinud ja ega niipea tekigi. Otsused, mida seaduseandja vastu peaks võtma, on karmid, ja täna ei julge ükski pragmaatiline riigimees seda välja öelda.
Uuringutega on selgitatud, et alkoholist ja tubakast Eesti ühiskonnnnale tekitatud kahjud on rahalises väljenduses ligi 5 korda suuremad kui maksulaekumistest saadav tulu. Eelmise aasta alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumine riigieelarvasse oli 3,2 miljardit krooni, kaudne kahju seega ligi 16 miljardit, neljandik kogu riigieelarve mahust.
Alkoholile karmid piirangud
Kuigi kogu maailmas on WHO hinnangul alkohol terviserikete tekitajate hulgas kolmandal kohal, on alkoholipoliitika tänase ja lähituleviku Eesti ühiskonna kõige laiaulatuslikumalt tervist ja heaolu kahandav tegur. Alkoholi arvele saab kirjutada suurema osa meie keskel aset leidvatest vigastustest ja mürgistustest.
Skandinaavia riigid tegid otsuse “riigialko? kasuks ligi veerand sajandit tagasi, ka nendes riikides oli tollal alkoholi tarbimine kõrge ning hakkas kahjustama ühiskonna toimimist. Võeti vastu otsus alkoholimüügi riigistamise kohta ja täna me teame, kui hästi see on mõjunud majandusele ja üldisele heaolule meie lähinaabrite juures. Fakt, et Euroopa ühes edukamas riigis Norras on ühe inimese kohta ligi 40 korda vähem alkoholipoode kui Eestis, on niivõrd kujukas, et kommentaare ei vajagi.
Eeldused selleks, et viia Eesti inimeste keskmine eluiga Euroopa tasemele, on kinni meie oma inimeste käitumises ja teadlikkuses. Et riskikäitumist vähendada, peab tõhustama ka riiklikku tervisepoliitikat.
Kristo Ausmees,
Tartu Ülikooli Kliinikumi Androloogiakeskus
