Trassi ehitust rahastab Eesti riik 12 miljoni krooniga, Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald panustavad ehitusse kumbki veidi üle miljoni krooni. Ülejäänud summa annavad Fortum Termest ja Eesti Gaas.
Kevadel gaasitrassi ehitaja leidmiseks korraldatud riigihanke võitis kolme pakkuja hulgas madalaimat hinda pakkunud AS EG Ehitus. Kui ehitustööd kulgevad plaanipäraselt, jõuab gaas suve lõpuks Sadukülla, Lustiverre ja Põltsamaa linna.
Tööstuspark ja sadamad esikohal
Möödunud aastast töötab Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja kohusetäitjana kauaaegne Saduküla põllumajandusettevõtja Mart Tooming, kelle sõnul pöörab see osakond 2008. aastal peatähelepanu Painküla Tööstuspargi ja Kesk-Peipsi sadamate projekti edasisele arendamisele, algaval aastal on põhjust loota esimesi edusamme nende projektide käivitamisel.
“Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond aitab alanud aastal paljuski kaasa erinevate Euroopa Liidu projektide ja rahastamisprogrammide teostamisel. Anname oma panuse KOIT kava, INTERREG programmi, külade uuendamise ja arendamise meetme, Kohaliku Omaalgatuse Programmi elluviimisele. Osaleme SA Lõuna-Eesti Turism tegevuses ja Via Hanseatica jätkuprojekti realiseerimises. Koostöös Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskusega püüame luua võimalikult soodsat pinnast tegutsemiseks juba olemasolevatele ja ka uutele ettevõtetele.
Rohkem töökohti kodumail
Kasepää vallavanem Jüri Vooder peab alanud aastale mõeldes iseäranis oluliseks, et veelgi väheneb tööpuudus ja võimalikult paljud Kasepää valla elanikud leiavad endale korralikult tasustatud töötamisvõimaluse.
“Kui uskuda poliitikute juttu, hakatakse Peipsi regioonile lähitulevikus senisest rohkem tähelepanu pöörama. Tahaks väga loota, et riigiesindajad sõna peavad. Hea meel on tõdeda, et koduvalla elanikel on võrdlemisi suur spordihuvi. Omavalitsusjuhina tunnen rõõmu ka piirkonna ettevõtjate kordaminekutest. Suurendatud on kasvuhooneid, ühel edukamal Peipsi piirkonna köögiviljakasvajal Marek Nermannil valmis kartulikoorimise liin.”
Vähem õnnetusi
Lõuna-Eesti Päästekeskuse Jõgevamaa osakonna juhataja Jüri Alandi loodab, et õnnetuste arv uuel aastal väheneb.
“Soovin, et inimesed leiaksid natukenegi aega mõtlemiseks, mida saab teha enda ja teiste ohutuse tagamiseks. Ootan, et inimestel jaguks kainet mõistust ja enam ei ronita koos koni ja soniga voodisse. Ning sedagi, et kevadel ei hakataks suure tuhina ja tulega oma kodu kaunistama. Kergesti süttida võivad esemed tõstke tulekolletest kaugemale, pliite, ahje, korstnaid ja suitsulõõre puhastagu aga spetsialist. Muretsege suitsuandur, see on kõige odavam elupäästja. Juba aastaid propageerime, et jaanipäeval oleks igas seltskonnas kaine juht. Vähemalt üks kaine inimene, kes hoiaks silma ka tuleohutusel, peaks olema igal peol või koosviibimisel.
Uus aasta toob päästeteenistusse järjekordseid muudatusi: teenistus läheb üle 12-tunnilisele valvere?iimile, käivitub karjäärimudel, päästjaid ootab palgatõus, mis saab olema väga konkurentsivõimeline, seda vähemalt Jõgevamaal. Need ja teisedki rakenduvad meetmed peaksid andma päästeteenistusele täiendavat võimekust. Loodan, et päästjaks õppinud ja kogenud mehed jäävad nüüd oma erialasele tööle. Minu uue aasta soov on: olgem nii enese kui ka teiste suhtes hoolivamad, osutagem tähelepanu ka pisiasjadele, sel moel saame ära hoida nii mõnegi õnnetuse.”
Vaja niisutussüsteeme
Väikeettevõtja Endel Söödi hinnangul tuleks hakata põhjalikumalt mõtlema niisutussüsteemide väljaehitamisele, sest aiad ja põllud on viimastel aastatel palju kannatanud põua ja liigse kuivuse käes.
“Eriti vajavad kunstlikku kastmist marja- ja õunaaiad. Niisutussüsteemide rajamine eeldaks toetust ühest või teisest projektist. Loodetavasti hakkab paremini minema ka sõstra ja astelpaju kasvatajatel, kelle marjade turustamine pole seni veel kuigi hästi laabunud.
Mõnedeski külades ja eriti kõrvalisemates paikades riivavad aga silma mahajäetud tootmishooned, mida tänapäeva tehnoloogianõudeid arvestades enam kasutada ei saa, ning umbekasvanud magistraalkraavid. Minu arvates lõpetati täiesti põhjendamatult kraavide korrashoiu toetuste maksmine. Valitsus peaks selle otsuse läbi vaatama ja selle toetuse taastama.”
Palale ökopaisjärv
Pala vallavanema Jozsef Weinrauchi sõnul on plaanid seotud valla arengukavaga, mille vallavolikogu kinnitas 27. detsembril.
“Üheks olulisemaks ettevõtmiseks kujuneb kindlasti ökopaisjärve ehitamine Pala keskusse. Nii saab puhastada vett, mis läheb Haavakivi jõkke. Mõistagi on ökopaisjärv ka silmale ilus vaadata ja pakub kohalikele elanikele ja kaugemalt tulijatele võimalusi ujumiseks. Paisjärve projekteerimine juba käib.</P>
Oleme otsustanud luua ka Pala valla kultuurifondi, mis võimaldaks igakülgselt toetada ka silmapaistvaid õpilasi, sportlasi ja kultuuritegelasi.
Kavatseme paigaldada mitmele poole infostendid, rajada uusi mängu- ja spordiplatse ning leida rakendus Pala kultuurimaja sisehoovile. Soovime renoveerida ka Lümati rahvamaja ja raamatukogu. Et meil on juba kogemusi maaküttesüsteemi kasutamisel, on mõttekas sellele kütmisviisile üle minna ka Lümati rahvamajas ja Lümati raamatukogus ning veidi kaugemas tulevikus ka Pala koolimajas, kultuurimajas ning vallamajas.”
Palju tööd
Õnne Piimakarjatalu juhataja Mati Kivi tahab töötada selle nimel, et külas oleksid inimesed oma eluga rahul.
“Kui majandus vähegi võimaldab, siis tahame investeerida. Tänased vajadused on palju suuremad, kui oleme suutnud senini investeerida. Uue aasta siht on meil selge ? nüüdisajastada ning muuta tootmine veelgi efektiivsemaks ja ökonoomsemaks. Täna on meil kõigil probleemiks, et töötajaskond vananeb, kuid noori pole maale elama ja töötama tulemas. Seetõttu ongi pandud rõhk nüüdisajastamisele igas valdkonnas, et saavutada maksimaalne tulemus võimalikult vähese arvu inimestega. Vaja on muretseda uut põllutehnikat, sest noor ja õppinud mees pole enam nõus paarkümmend aastat vana masinaga töötama.”
Rohkem infot
Osaühingu Põltsamaa Graniit juht Hendrik Allsaar tahaks teada, milliseid teelõike ehitama hakatakse.
“Näiteks praegu pole avatud kõiki projekte teede ehitamiseks. Niimoodi kohvipaksult on väga raske ennustada ja majanduslikku arvestust teha. Sellist võidukäiku, nagu oli 2007. Aastal, kindlasti ei tule. Selles mõttes on paljud tegurid juba ette määratud. Näiteks pangad on karmistanud oma laenupoliitikat, langenud on firmade konkurentsivõime. Loodan, et olukord ei muutu praegusega võrreldes siiski halvemaks, suudame killustikuturgu mingil määral suurendada ning püsib stiimul, mille nimel ettevõtlust edendada.”
Koolitus ja seltsitegevus
Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse esimees Karina Kaarepere mõtleb koolitusele ja seltsitegevusele.
“Seoses Eesti Vabariigi 90. aastapäevaga oleme käivitanud kaks uut projekti. Esimene neist kujutab mitmesuguseid koolitusi fotograafia alal, interneti kodulehekülje, kroonika jne koostamiseks. Teine kannab nimetust “Seltsitegevus külas eile, täna ja homme”, ühendades endas seltsitegevuse ajaloo, tänapäeva ja tulevikuvisioonid. Praeguseks on mitmed külaseltsid juba avaldanud valmisolekut projektidega liitumiseks. Nende projektide elluviimise tähe all tänavune aasta algabki. Loodame, et saame asjad kenasti liikuma ja seltsid tulevad kaasa.
Isiklikult tahaksin rohkem käia külades. Möödunud aastal ei jõudnud igale poole nii palju, kui oleksin tahtnud. Olen kindel, et meie külades sünnib veel väga palju ilusat ning meeldejäävat, sest külaelu aktivistidel häid ideid ja tahtmist jätkub.?
Uus arengukava
Lustivere Külaseltsi juhatuse esimees Riina Paluoja koostab piirkonna uut arengukava.
“Märtsis saab meie külaselts viis aastat vanaks ja tahaksime sel puhul oma tublisid inimesi meeles pidada. Sellest aastast on Lustivere kultuurimaja külaseltsi hallata. Loodame sellega ka toime tulla. Õige pea peaks valmis saama ka seltsi interneti kodulehekülg.
Meil on hea meeskond, tänu kellele oleme seni oma plaanid saanud ellu viia. Loodetavasti kestab see koostöö ka edaspidi. Ka sellel aastal on plaanis mitmeid piirkonna külade ühisüritusi ja muidugi ootavad lapsed jõulude ajal jällegi oma erilist päkapikumaad.?
ARDI KIVIMETS
JAANIKA KRESSA
VAIKE KÄOSAAR
HELVE LAASIK
JAAN LUKAS
