Kui veel aasta tagasi pidas mõni eriti hüsteeriline optimist jutte võimalikust majanduskriisist suisa väljamõeldiseks, siis täna ja praegu on see käes. Küsimus on, kui halvaks asjad veel minna võivad ja kuidas Eesti sellest kõigest välja tuleb.
Majandus on paraku tsükliline ja midagi tõeliselt halba pole Eesti jaoks veel juhtunud. Jah, tööpuudus suureneb kindlasti veel. Kindlasti ei kerki palgad lähiaastatel kolmandiku-neljandiku võrra nagu eelmistel aastatel. Tuleb mõelda, kuidas oma äriga edasi minna ja milliseid muutusi on vaja teha. Aga muudatuste hädavajalikkust mõistnud jäävad tõenäoliselt ellu. Loota, et kõik iseenesest korrastub, pole kuigi adekvaatne.
Vohama hakanud populismilainet tuleb tuleval aastal veel tugevamini ohjeldama hakata: ees on ju kahed olulised valimised ja erakonnad näikse kõik ainult “ühte väravasse” mängivat. Eristub see, kes suudab kahe jalaga maa peale jääda. Valijatel ei maksaks piimajõgesid ja pudrumägesid lootma jääda, aitab kaine mõistus ja talupojatarkus.
Märkame siis neid, kel elus praegu hästi ei lähe, ja püüame neid aidata. Mõistmine, ühtekuuluvustunne ja hoolimine peaksid olema 2009. aasta märksõnad. Igaühe jaoks.
Jõudu ja jaksu raskustega toimetulekuks, kainet mõistust ja selget pead otsuste tegemisel.
30. detsember 2008
