8. jaanuar: Helsingi kinos BioRex näidati Imbi Paju dokumentaalfilmi “Tõrjutud mälestused”, millele järgnes paneelarutelu teemal “Miks me ei või tulevikku kujundades minevikust mööda vaadata”. Paneelarutelu koordineeris ajalehe Helsingin Sanomat kauaaegne sõjakorrespondent Kaius Niemi ning sellest võttis teiste hulgas osa filmi re?issöör Imbi Paju. Filmi vaatama ja paneelarutelul osalema kogunes ligemale kolmsada inimest.
13. jaanuar: Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp tunnustas maakonna kultuuri- ja sporditöötajatele aasta- ja elutööpreemiaid. Elutööpreemia pälvisid Palamuse Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi asutaja, esimene direktor ja kauaaegne giid Vaike Lapp ning aastakümneid maakonna keskraamatukogu juhtinud Vaike Oro. Rahvakultuuri aastapreemiaga tunnustati Tabivere valla kultuurijuhti Tiina Tegelmanni, muusikapreemiaga Põltsamaa muusikakooli õpetajat Taimi Gera?t?enkot, spordipreemiaga SK Contra kergejõustikutreenerit Hendrik Lindepuud ning kunstipreemiaga Vooremaa fotograafi Anatoli Makarevit?it.
15. jaanuar: EELK Põltsamaa koguduse õpetaja Arho Tuhkru pidas Põltsamaal viimase jumalateenistuse, et nädala pärast suunduda õpetajana tööle Kanada läänerannikul Vancouveris asuvasse eesti Peetri kogudusse. Noor kirikuõpetaja Arho Tuhkru oli selleks ajaks Põltsamaa kogudust teeninud kaheksa ja pool aastat.
18. jaanuar: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtunik Zakaria Nemsitsveridze kuulutas välja kohtuotsuse, mille alusel jäeti AS Biodiisel pankrotiavaldus AS Werol Tehased vastu rahuldamata ja AS Werol Tehased pankrot välja kuulutamata.
28. jaanuar: Jõgeval tähistati Mustvee maantee hokiväljakul ja kultuurikeskuses Jõgeva hoki 60 aasta juubelit. Peeti juubeliturniiri ning tunnustati parimaid ja aktiivsemaid mängijaid, treenereid ja kaasaaitajaid, tänu kellele hokitraditsioon on Jõgeval tänaseni püsinud.
4. veebruar: Laiuse linnusevaremetes peeti neljandat korda kuninglikku lumelahingut Rootsi kuninga Karl XII ja tema sõjaväe seal talvitumise 300. aastapäeva mälestuseks.
17. veebruar: Sotsiaalminister Jaak Aab ja maavanem Aivar Kokk panid nurgakivi Siimusti lastekodu “Metsatareke” uuele 8-kohalisele peremajale.
27. veebruar: Põltsamaal Sõpruse pargis tervitati hilisõhtul olümpiamängudelt saabunud sangareid, kahekordseid olümpiavõitjaid Kristina Smiguni ja Andrus Veerpalut.
10. märts: Jõgeva Gümnaasiumis algasid kümnendad Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad, mis olid erilised seetõttu, et Alo Mattiiseni sünnist möödus sellel aastal nelikümmend viis aastat ning Eesti taasiseseisvumisest viisteist aastat.
11. märts: Peipsi jääl peeti esimest Kalevipoja Uisumaratoni, millest võttis osa üle kaheksasaja uisutaja, peale selle hulganisti matkajaid.
8. aprill: Palamuse rahvamajas anti üle järjekordne Oskar Lutsu huumoripreemia. Preemia kaheksateistkümnendaks laureaadiks sai näitlejanna Ita Ever.
17. aprill: Põltsamaa kesklinnas algasid T-Marketi ketti kuuluva ligemale viiesaja ruutmeetrise kaubanduspinnaga toidu- ja esmatarbekaupade kaupluse ehitustööd.
19. mai: Saare vallas Kääpal avati kunagises lasteaiahoones 24 kohaga hooldekodu. Erakapitalil põhineva hooldekodu käivitas tartlastest äriinimeste asutatud MTÜ Saare Hooldekeskus.
26. mai: Jõgeval avati 20. linnapäevad ja 13. Kesk-Eesti mess. Linnapäevade kava olulisemaks sündmuseks kujunes Alo Mattiiseni mälestustahvli avamine Jõgeva muusikakooli seinal tekstiga “Siin õppis 1969 – 1976 helilooja Alo Mattiisen”.
30. juuni: Põltsamaal algasid linna juubelipidustused ehk “Veinipealinna pidustused – Põltsamaa linn 80”, mille kulminatsiooniks kujunes linnapäev 1. juulil.
13. juuli Põltsamaal tähistati kauaaegse EELK koguduse õpetaja, linna aukodaniku Herbert Kuurme (13. 07. 1911 – 15. 04. 2005) 95. sünniaastapäeva ja kirjutati alla temanimelise mälestusfondi asutamise lepingule.
30. juuli: Kassinurme mägedes esietendus Jõgeva Linna Teatri vabaõhulavastus “Kassirabal”, milles tegid kaasa professionaalsed näitlejad Ülle Lichtfeldt, Erni Kask, Ines Aru, Luule Komissarov ning harrastusnäitlejad Jõgevalt, Põltsamaalt, Tallinnast, Mäetaguselt ja mujalt.
11. august: Mustvees ja Kasepääl peeti Kala- ja Veefestivali, mille avatseremoonial osalesid ka tollane presidendipaar Ingrid ja Arnold Rüütel, mitmed ministrid, Riigikogu liikmed jt. Korraldati kalandusseminar, peeti kalalaata jne.
13. august Tauno Kangro monumentaalskulptuur “Kalevipoeg kündmas” jõudis Tallinna külje alt OÜ ARS Monumentaal valukoja hoovilt Põltsamaale Sõpruse parki.
21. august Jõgeval tähistati 130 aasta möödumist päevast, mil siin peatus esimene rong. Juubeliürituste kulminatsiooniks oli rongi ja külaliste vastuvõtt Jõgeva raudteejaamas ning sellele järgnenud pidu raudtee ääres.
23. august: Voorel endise Leedimäe koolimaja seinal avati mälestusbareljeef Mati Undile. Voore külas sündinud ja õppinud kirjaniku ning lavastaja elule ning loomingule pühendati lühiseminar.
26. august: Siimustis tähistati keraamikatehase 120. aastapäeva. Pidupäeva puhul heisati vastvalminud lipp ja avati kahe külaliskunstniku tööde näitus.
1. september: Tormas avati põhikooli juurdeehitisena valminud spordihoone, mida võib pidada piirkonna sajandi ehitiseks. Hoone projekteeris Andres Põime Tallinna firmast Studio – 3, ehitas AS Cobra Grupp.
9. september: Jõgeval avati pidulikult täismõõtmeline kergejõustikustaadion, kus avapäeval peeti teivashüppajate grand prix-sarja finaalvõistlus ja omavahel võrdlesid võimeid Eesti parimad noored kuulitõukajad.
15. september: Põltsamaal kuulutati avatuks linna ajaloos esimene rippsild, mis valmis linna ettevõtete ja linnavalitsuse toetusel.
30. september: Raja külas suvel rajatud ümbersõiduteel peeti esimene Kalevipoja rulluisumaraton. Enam kui 150 osaleja seas võistles kaasa ka peaminister Andrus Ansip.
11. oktoober: Möödus kümme aastat Pala liiklusõnnetusest, mil Sõõru-Nõva teel juhtunud bussiõnnetuses hukkus kaheksa Pala kooli õpilast.
15. november: Puurmanis alustati uue liiklussõlme ehitustöödega, mille valmimisega peaks edaspidi saama paremini sõidetavaks üks liiklusohtlikumatest teelõikudest Tartu-Tallinna maanteel.
23. november: Betti Alveri 100. sünniaastapäeval kuulutati avatuks muuseum tema sünnimajas Jõgeval Jaama tänaval, kus on jäädvustatud ka isamaalauliku Alo Mattiiseni mälestus. Samal päeval avati Jõgeva Gümnaasiumis neljateistkümnendad üle-eestilised Betti Alveri luulepäevad.
1. detsember: Jõgeva sai avaliku ajanäitaja. Maavalitsuse hoone seinal avati suur kell, mis näitab sealt täpset aega ning kuulutab löökidega või muusikaga täis-, pool- ja kolmveerandtunde.
2. detsember: Jõgeva kesklinnas peeti puupäeva, mille käigus saadi jälgida vigursaagijate tööd ja rahvatantsijate etteasteid ning pakuti müüa puidutooteid.
10. detsember: EELK peapiiskop Andres Põder kuulutas Jõgeval välja üle-eestilise jõulurahu ning süütas koos Tartumaa praosti Joel Luhametsa ja Jõgeva kirikuõpetaja Valdo Reimanniga linna jõulukuusel teise advendiküünla.