Üleriigilist seltside päeva on Elistveres peetud ka neljal varasemal aastal. Seekord järgnes kõnekoosolekule Elistvere vanas rahvamajas väljasõit Kassinurme mägedesse. Seltside päeva eestvedaja, Eesti Metsaseltsi esimehe Kaupo Ilmeti sõnul on nii Elistvere kui ka Kassinurme mäed seltside tegevusega väga tihedalt seotud paigad: mõlemad on oma tänase näo saanud just Eesti ja Jõgevamaa Metsaseltsi ning paljude teiste seltside tegevuse tulemusena.
Ühtekokku olid seekord esindatud oma veerandsada seltsi, mille hulgas nii üleriigilisi, maakondlikke kui ka ühe küla piiridesse jäävaid. Ettepaneku kuulutada 2005. aasta seltside aastaks käis kõva häälega välja Vanemuise Seltsi juhatuse esimees Evald Kampus, ent teda toetasid paljud koosolnud, sealhulgas Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esimees Valter Haamer. Nii Kampus kui ka Haamer lähtusid ettepaneku tegemisel asjaolust, et tuleval aastal möödub 140 aastat Vanemuise ja Estonia Seltsi, esimeste eestikeelsete seltside asutamisest.
Häbelik positsioon
“Seltsidel pole olnud Eesti elu edenemises mitte mingi marginaalne, vaid väga oluline roll,” kinnitas Valter Haamer. “Seltside pinnalt võrsusid eesti teater, laulupidude traditsioon ja eesti keele uurimine, laiemas mõttes olid seltsid kogu rahvusliku liikumise kandvaks jõuks. Ja kes haaranuks juhtohjad vastloodud Eesti Vabariigis, kui seltside rüpest poleks selleks ajaks võrsunud piisavat hulka juhtimis- ja demokraatiakogemusega haritlasi?”
Sõjaeelses Eestis toetas riik Haameri sõnul seltsitegevust keskseltside kaudu ning usaldas seltsidele mitmed funktsioonid koos nende täitmiseks vajaliku rahaga. Nõukogude ajal seltside tegevus keelati, ent teatud määral säilisid seltside traditsioonid kultuurimajade ja klubide juures tegutsenud taidlusringides, mille tegevust riik samuti toetas.
“Praegu on Eesti Vabariigi valitsus võtnud seltside suhtes, ma ütleksin, häbeliku positisiooni, toetades neid küll teatud määral eri ministeeriumide kaudu, ent pidades seda, mida seltsid teevad, rohkem ikka nende eraasjaks. Ent seltsidel on tänapäeva Eesti eluski väga suur roll ning just seda tahaksime rõhutada seltside aasta väljakuulutamisega,” ütles Valter Haamer.
Kuigi Elistveres viibinud kultuuriministeeriumi kunstide osakonna nõunik Tõnu Lensment väitis, et ministeeriumil on plaanis 2005. aastal hoopis kunstiaastaks nimetada, kavatsevad seltside esindajad ikkagi teha valitsusele ettepaneku tulev aasta ka seltside aastaks kuulutada: on ju see aasta seotud kindlate tähtpäevadega eesti seltsiliikumise ajaloos.
Tagasivaade suursündmustele
Kassinurmes meenutati selle suve suursündmusi ? miljoni puu istutamise aktsiooni, folkloorifestivali Baltica, üldlaulu- ja tantsupidu ning ülemaailmset eestlaste kokkutulekut ehk ESTOt, mis kõik seotud nii seltside tegevuse kui ka Kassinurmega. Laulu- ja tantsupeoga seotud puude istutamise aktsiooni n-ö eelproov tehti nimelt möödunud aasta kevadel just Kassinurmes. Kassinurme mägedes toimus aga tänavuse Baltica festivali üks maapäevi ning Tartus süüdatud laulupeotuli ja Helju Mikkeli Haldja talus süüdatud tantsupeotuli “sulatati” ühtseks laulu- ja tantsupeotuleks Kassinurme hiies.
Miljoni puu aktsioonist tegi kokkuvõtte mõistagi selle idee algataja Kaupo Ilmet. Laulu- ja tantsupeole tegi kohale saabumata jäänud Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse esindajate asemel väikese tagasivaate Valter Haamer. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et tänavusel üldlaulupeol oli lauljaid ümmarguselt 30 korda rohkem kui 130 aasta tagusel esimesel üldlaulupeol.
“Kui esimesel üldlaulupeol oli 800 lauljat, siis tänavusel peol oli niisama palju koore, lauljaid neis oli aga üle 24 tuhande. Laulupeo puhul on leitud väga mõistlik sümbioos seltside ja riigi poolt rahastatava sihtasutuse tegevuse vahel: koorid kui seltsid valmistavad laulupeo ette nn rohujuure tasandil, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koordineerib kogu korraldustööd ja vastutab lõpptulemuse eest. Nii et miski on Eesti riigis ikka hästi ka,” ütles Valter Haamer.
Folkloorifestivalile Baltica ja ESTOle heitis tagasipilgu Jõgeva kultuurikeskuse juhataja ja folklooriseltsi Jõgevahe Pere eestvedaja Airi Rütter. Killukest ESTO simmani kavast oli seltside päeva külalistel võimalus Jõgevahe Pere taidlejate esituses ka oma silmaga näha.
