2003. aasta oli Jõgevamaal põllumeeste aasta. Põllumehed said Euroopa Liidu SAPARDi abiprogrammist toetust põllumajandusliku tehnika soetamiseks ja investeerimiseks kuni poole vajamineva summa ulatuses.
Nii suures ulatuses pole Jõgevamaa põllumajandusse ühel aastal veel investeeritud. Loodame, et need investeeringud end tulevikus ära tasuvad põllumajandusliku tootmise efektiivsemaks ja intensiivsemaks muutumise näol ning et need investeeringud on jätkuvad. Sest ainult põllumehed teavad, kui palju neil oleks veel vaja investeerida, et toota efektiivselt ning nüüdisaegselt.
Loodame, et 2004. aastal investeeringud põllumajandusse kui Jõgevamaa olulisemasse majandusharusse jätkuvad. Näiteks on Jõgevamaal mitmeid piimatootjaid, kes on alustanud oma lüpsifarmide renoveerimisega või uute lautade rajamisega. Kui on ehitatud uus mitmesajakohaline laut, siis seisab ees investeering sõnnikumajanduse nüüdisajastamiseks jne.
SAPARDi abiprogramm mõjutas 2003. aastal positiivselt ka Jõgevamaa põllumajandusmasinaid müüvate ning tootvate ettevõtete tegevust. Ka nendele firmadele oli lahkuv aasta edukas, sest nemad vahendasid põllumeestele tehnikat.
Kohalikud omavalitsused investeerivad otsustavamalt
Märgatavad oli 2003. aastal kohalike omavalitsuste investeeringud sotsiaal-, kultuuri- ja infrastruktuuriobjektidesse. Kui avaneb ligipääs Euroopa Liidu struktuurifondide rahale, peaksid omavalitsuste võimalused veelgi avarduma.
Rõõmustav on aktiivsete korteriühistute tekkimine. Oleme tänavu julgelt korteriühistutele laenanud. Korteriühistul kergendab laenuvõtmist seegi, et nad ei pea kortereid tagatiseks pantima, piisab ühistu liikmetelt laekuvatest jooksvatest maksetest.
Korteriühistud on teadvustanud, et kui nemad ise oma ühisvara ehk majade eest ei hoolitse, siis keegi teine seda ei tee. Hea meel on, et Jõgeva linnas on vastutustundlikke korteriühistuid. Eelkõige võetakse laenu küttesüsteemi korrastamiseks.
Eraisik võtab julgelt eluasemelaenu
2003. aastal on oluliselt suurenenud ka eraisikutele antavad eluasemelaenud. Kui Tallinna, Tartu, Pärnu ja veel mõne suurema linna puhul räägitakse ettevaatlikult laenuturu ülekuumenemisest, siis Jõgevamaal seda hirmu pole. Meie kinnisvarahinnad pole nii palju kasvanud kui suurtes linnades, sest uusi kinnisvaraprojekte Jõgevamaal pole, siinne kinnisvara on n-ö teisel ringil. Aga meie inimeste laenuvõime eluaseme soetamiseks on kasvanud ja seda kasutatakse julgelt ära.
Seetõttu pole meil ka suurt ohtu, et inimene soetab uue ülikalli korteri ja ei suuda hiljem laenu tagasi maksta, kui tekib majanduslangus.
Kokkuvõtet Eesti majandusest aastal 2003 ning prognoose aastaks 2004 ootame analüütikutelt huviga juba õige pea. Ülaltoodu oli põgus tagasivaade 2003. aastale pangatöötaja-praktiku seisukohalt. Soovin kõigile ilusate mõtete ja heade tegude aastat.
TIINA EREB,
Ühispanga Jõgeva kontori direktor
