Jõgevamaa jaoks oli 2003. aasta Euroopa Liidu abiprogrammi SAPARDi aasta. Põllumeeste jaoks sai SAPARD Jõgevamaal omaks, võõrastamine lõppes ning toetusi küsiti aktiivselt. Jõgevamaa põllumehed olid Tartumaa ja Järvamaa kõrval ühed aktiivsemad toetuste taotlejad. Sellest võiks järeldada, et meie põllumehed näevad maatootmises perspektiivi ja ka teatud stabiilsust.
Ka mittetulundusühingutele oli 2003 SAPARDi aasta, õigemini küll selle ootamise aasta. Kodukandi liikumise egiidi all said Jõgevamaal aasta jooksul ette valmistatud kaheksa küla arengukavad, kohaliku initsiatiiviga aga sai koostatud rohkemgi. Kuigi alles nüüd, aasta lõpus avanes ka SAPARDi kuues meede – külade taastamiseks ja arendamiseks mõeldud investeeringutoetus, ja küllalt lühikeseks taotlusperioodiks, loodame siiski, et need seltsid ja ühingud, kes olid varem ette valmistunud, on suutelised ka praegu edukalt euroraha taotlema.
Kõige tähtsam koostöövalmidus
Paljuski jäävad tulevikus meie arengut mõjutama Euroopa Liidu paljuräägitud struktuurfondid. Aastal 2005 või 2006 peaks jõudma tõukefondidest raha ka Jõgevamaale. Ettevalmistus peaks algama aga juba järgmisel aastal. See on nii Eesti riigi kui ka Jõgevamaa jaoks nn adraseadmise aeg. See ei saa sugugi lihtne olla, adraseadmine ühe aastaga paika saada on tõsine töö ja mõtlemine.
Palju sõltub tegelikult sellestki, kui koostöövalmid me suudame olla. Eesti omavalitsused on nii väikesed, et nende probleemid tuleks kokku panna ja siis hakata raha taotlema. Tasub silmas pidada, et abirahade puhul on oluline ka omafinantseering. Ja veel on meil vaja asjatundlikke inimesi, kes oskavad ja suudavad probleeme näha ning suudavad realiseerida hea idee raha saamisega. See tee ei olegi nii lihtne. Ühe aastaga Jõgevamaa probleeme ei lahenda, tihti on need kuhjunud juba pikema aja jooksul ja saavad seega ka lahenduse mitme aastaga.
Loomulikult jätkavad nii riik kui ka kohalikud omavalitsused investeerimist. Jätkuvad nii kultuuri- kui ka haridusasutuste investeeringuprogrammid, ka omavalitsustel on investeerimisplaane. Kindlasti ehitatakse Jõgevamaal järgmisel aastal teid, parandatakse elektriliine, jätkatakse vee- ja kanalisatsioonitrasside paigaldamist linnades ja asulates. Ka keskkonnainvesteeringuid on tulemas.
Uus ja tundmatu
Kindlasti oli meile positiivne turismiaasta. Kui tuleb juurde objekte, mida korrastatakse või rajatakse, on see meie turismimajandusele hea. Maakond pole kunagi olnud tuntud turismipiirkonnana, meil on turismiettevõtjaid küllalt vähe, kuid igal aastal tuleb juurde uusi ideid ja soove Jõgevamaal turismi arendada. See on igati positiivne. Ühelt poolt on Jõgevamaal selleks ka eelis – me oleme Eestis teatud määral tundmatud ja saame mängida uudsusele ja tundmatusele. Inimesed tulevad siia uurima ja avastavad, et ongi midagi vaadata.
Turismiettevõtjatega vesteldes selgub, et nemad klientide üle ei kurda, on lootusrikkad. Jõuluaeg on tipphooaeg ka turismimajanduses, ja mitte ainult Otepääl ning Haanjas. Pidusid ja koosviibimisi on jõuluajal päris palju ka mujal Eestis, sedagi tuleks Jõgevamaal ära kasutada.
Mati Jõgi,
Jõgeva maavalitsuse majandusarengu osakonna juhataja asetäitja
