Päev enne jõule, 23 detsembri õhtul hakkas Eriku astmat põdeval emal väga halb. Ema Natalja palus Erikut, et poeg kutsuks kiirabi. Kiirabi kutsumine aga ei läinud Erikult libedalt. Erikuga rääkinud häirekeskuse arst palus tal esmalt ema telefoni juurde kutsuda. Kui poiss selgitas, et emal on nii halb, et ta telefoni juurde tulla ei suuda, kahtlustas arst, et poiss valetab.
Erik elustas inimest esimest korda elus, varem ei olnud ta seda isegi proovinud. Esmaabivõtted omandas noormees noorkotkaste laagris.
Erik ei tea, kust ta suutis võtta jõu, et ema ise elustama hakata. Arstiga rääkides märkas poiss, et ema kukkus, silmad läksid valgeks ja ta ei hinganud enam üldse. Ta suutis meelde tuletada, mida talle räägitud ja näidatud on.
Jälgib ema ka praegu
Eriku emale öeldi, et poisi kiire tegutsemine päästis tema elu. Kuigi häirekeskuse arsti käitumine tegi haiget, on poisil hea meel, et tema ees hiljem vähemalt vabandati. Poiss suutis ema küll surmasuust päästa, kuid hoiab ema tervislikul seisundil pilku peal praegugi, sest ema seisukord on endiselt halb.
Eile andis Noorte Kotkaste vanematekogu esimees, keskkonnaminister Villu Reiljan vaprale noormehele üle eeskujuliku noorkotka märgi. Poissi tulid tänama ka Noorte Kotkaste peavanem leitnant Aivar Sarapik ning Mustvee rühma pealik Terje Teder. Varem on Noorte Kotkaste Jõgeva malev noormeest autasustanud kiituskirja ja Noorkotka hoolsuspaelaga.
Mustvee rühma pealik Terje Teder iseloomustas Erikut eelkõige tubli spordipoisina. “Tean, et ta mängib hästi jalgpalli ja käib kohusetundlikult treeningutel,” ütles Teder.
Aktiivne spordipoiss, usin õppija
Mustvee rühma pealiku sõnul on Erik aktiivne poiss, on meelsasti kotkanoorte rühma ettevõtmistel osalenud. Teder möönis, et laagrites õpetatav esmaabikursus on olnud pigem teoreetiline, tõenäoliselt jäid esmaabivõtted noormehele meelde viimasest suvelaagrist, kus oli sellekohane õppus. Rühmajuhendaja hindas poisi vaprust ning rääkis, et tema sai noormehe teost teada ajakirjanduse vahendusel. “Ise ta sellest ei rääkinud,” ütles Teder.
Erik ise ütles, et talle meeldib arvutiga tegelda ja sporti teha, eriti jalgpalli mängida. Noorkotkas on ta olnud ligi kolm aastat ning käib meelsasti laagrites ja võistlustel.
Noorte Kotkaste peavanem Aivar Sarapik ütles, et organisatsioon annab välja 100-150 autasu aastas. Organisatsioon ergutab ja tänab oma liikmeid peavanema tänukirja, teenetekirja, diplomi, mälestuseseme või tunnusmärgiga. Kõrgema autasu saab organisatsiooni liige siis, kui ta on varem saanud juba madalama tunnustuse.
Autasu määramisel võeti arvesse seda, kui kaua noormees on olnud Noorte Kotkaste organisatsiooni liige ning millised autasud ta juba saanud on. Autasusid antakse välja tavaliselt esildise alusel, kuid Mustvee noormehe vapper tegu jõudis peavalitsuseni ajakirjanduse vahendusel ning äratas tähelepanu.
“Saime positiivset tagasisidet ka Jõgeva malevalt, kust informatsiooni kontrollisime,” ütles Sarapik. “Mustvee noormees tegutses väga julgelt, selline tegu vääriks ka riigi tasandil tunnustamist ja Punase Risti märki,” ütles Sarapik, kes täpsustas, et viimane on siiski tema isiklik arvamus. Sarapikule ei meenu, et viimase kahe aasta jooksul, mis tema on peavanem olnud, oleks keegi noorkotkastest saanud autasu inimese päästmise eest. “Kõik asjad muidugi meieni ei jõua, võimalik, et esmaabi andjaid on ka rohkem olnud, kasvõi sõrme lõikamise puhul. Üheks noorkotkaste deviisiks on ka see, et üksteist tuleb toetada ja aidata,” ütles Sarapik.
Kaitseliidu eriorganisatsiooni Noored Kotkad eesmärgiks on kasvatada poisse isamaalises vaimus kehaliselt ja vaimselt terveteks Eesti kodanikeks. Kaitseliidu noorteorganisatsioonides õpetatakse mitmeid eluks vajaminevaid oskusi, nagu esmaabi, toimetulekut metsas ja linnas, orienteerumist ja spordiarmastust. Noorkotkad õpivad tundma Eesti ajalugu, hoiavad au sees eestlastele olulisi tähtpäevi, viiakse ka läbi omaloomingukonkursse ning tegeldakse käsitööga.
EVA KLAAS
