Seoses Jõgevale rajatava uue eakatekoduga võib vajadus hooldajate järele järgnevatel aastatel süveneda. Foto: Töötukassa
SISUTURUNDUS
Jõgevamaa rahvaarv on viimastel aastatel vähenenud, olles peamiselt seotud noorte väljarändega linnapiirkondadesse, et omandada haridust ja leida paremaid töövõimalusi. Elanikkonna vananemine on omakorda vähendanud tööjõu pakkumist ning suurendanud vajadust sotsiaalteenuste järele.
Töötukassa Jõgevamaa osakonna tööandjate konsultandi Küllike Roosipõllu sõnul mõjutavad Jõgevamaa tööhõivet mitmed tegurid ning lisaks hariduse kvaliteedile ja demograafilistele muutustele paigutub nimekirja etteotsa veel maakonna spetsiifiline majandusstruktuur. Tööhõive seisukohalt on Jõgevamaal kõige tähtsamad sektorid töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus ning lisaks põllumajandus, mille osakaal võrreldes ülejäänud Eestiga on peaaegu kolm korda suurem. Teenuste sektor seevastu on vähem arenenud, piirates töövõimaluste mitmekesisust ja konkurentsivõimet.
Tööd jagub, aga spetsialiste napib
Töötukassa tööjõuvajaduse värske kevadine baromeeter näitab tööjõu puudujääki paljudes tegevusvaldkondades. Inimesi on hädasti tarvis nii põllumajanduses, hariduses, tervishoius, sotsiaalhoolekandes, veonduses kui ka töötlevas tööstuses. Ametikohtadest otsitakse tikutulega taga nii logopeede, psühholooge, üld- ja eriarste kui ka eripedagooge, ent väga keeruline on leida loomakasvatustöötajaid, farmi- ja metsatööseadmete juhte, põllumajandus- ja tööstusmasinate mehaanikuid ning lukkseppasid, keevitajaid, elektrikuid, metalli- ja puidutöötluspinkide seadistajaid ja operaatoreid. Samuti on maakonnas puudu õmblejaid, kokkasid, bussijuhte, hooldajaid.
Uurides, mis on Jõgevamaa tööjõupuuduse peamised põhjused, nendib Roosipõld, et lisaks noorte väljarändele ja elanikkonna vananemisele on raskused töötajate leidmisega – see on seotud spetsiifiliste oskuste ja kvalifikatsiooni puudumise, madalama palga ja konkurentsiga linnapiirkondades, kus töötingimused on paremad. Põllumajandussektoris on järjest raskem leida loomakasvatustöötajaid, kuna töö on füüsiliselt raske, vahetustega ning hajaasustusega piirkondades puudub toetav ühistranspordisüsteem. «Paljude ametikohtade täitmiseks tuleb teha korduvaid konkursse,» räägib ta ning lisab, et vajadus hooldajate järele võib järgnevatel aastatel süveneda, sest Jõgevale rajatav uus eakatekodu tekitab vajaduse 20 lisahooldaja järele.
Tööjõu ülejääk on pigem lihttöö ametikohtadel, nagu näiteks hooneehituse lihttöölised, koristajad ja halduse abitöölised. «Need ametid on väga populaarsed, aga vabu töökohti on kahjuks üsna vähe,» nendib Roosipõld ning selgitab, et lihttööd valivad sageli inimesed, kellel pole erialast haridust või kellel on vähene eesti keele oskus. Selliste inimeste osakaal Jõgeva maakonnas moodustab 57 protsenti kõikidest registreeritud töötutest. 2024. aasta esimeses pooles ehitussektorit tabanud madalseis kergitas registreeritud töötute hulgas ka üldehitajate osakaalu. Praegu on Roosipõllu sõnul ehitussektoris tööpakkumisi, kuid kahjuks ei kattu tööandjate ja tööotsijate ootused (näiteks töötasu, komandeeringud), mistõttu püsib seegi ametikoht visalt ülejäägis olevate ametite nimekirjas.
Jõgevamaal on väga keeruline leida loomakasvatustöötajaid ning farmi- ja metsatööseadmete juhte. Foto: Töötukassa
Kiireid lahendusi pole
Baromeetrist selgub, et peale spetsiifiliste oskuste ja kvalifikatsiooni hindavad tööandjad töötajate pealehakkamist ja töötahet, samuti peetakse oluliseks enesejuhtimise oskust, sotsiaalset intelligentsust, loovust, kriitilist mõtlemist ja infotehnoloogilist pädevust. Suur eelis on juhiluba – isegi siis, kui tööülesannete täitmiseks pole autot tarvis juhtida. Juhiluba võib olla vajalik logistiliste või praktiliste põhjuste tõttu, nagu näiteks ühistranspordi puudumine.
Tööotsijad seevastu otsivad töökeskkonda, kus saab end tunda turvaliselt ja hinnatuna ning lisaks väärtustatakse kaasavat ja positiivset organisatsioonikultuuri. Üks prioriteet on tööaja ja töökorralduse paindlikkus, ehkki paljudes valdkondades, nagu näiteks töötlev tööstus, sotsiaalhoolekanne või kaubandus, ei ole tööandjal võimalik kaug- või hübriidtöö võimalusi pakkuda. Lisaks on tööotsijate soovid nii töötasu kui ka võimaluste asjus üsna teravas vastuolus, pannes tööandjad üldise hinnatõusu taustal keerulisse olukorda.
Töötukassa hinnangul on järgmise aasta märksõnaks keeruline aeg majanduses, mis sunnib tööandjaid tööprotsessides muudatusi tegema ning mis omakorda avaldub värbamises. «Tööjõu puudujäägi teemal me kiireid lahendusi ei näe, sest eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi, õpetaja, üld- ja eriarsti ning koka kvalifikatsiooni omandamine võtab aega mitu aastat,» selgitab Roosipõld, ent nendib, et mitmeid teisi puudujäägis olevaid ameteid on võimalik õppida töötukassa koolitustel või tööandja juures kohapeal.
Lõpetuseks tõdeb ta, et tööhõive edendamiseks tuleb mitmekesistada majandust, investeerida haridusse ja koolitustesse ning toetada kohalikke ettevõtteid innovatsiooni ja konkurentsivõime parandamise kaudu. Samuti on tähtis aidata noortel paremini mõista, milliseid oskusi ja ameteid tööturg praegu vajab, ning innustada tööotsijaid osalema karjäärinõustamistel ja uurima pakutavaid ümberõppevõimalusi.
Mida uurib tööjõuvajaduse baromeeter?
Tööjõuvajaduse baromeetri põhjal koostatud lühiajaline tööjõuvajaduse prognoos annab ülevaate, millistele ametialadele on kõige keerulisem töötajaid leida ja milliste ametialade esindajaid on tööturul üle. Hindamist tehakse kaks korda aastas, kevadel ja sügisel.
Hindamisel vaadeldakse tööturu üldiseid suundumusi, mis tähendab, et baromeeter ei arvesta hooajalisust, ning lähtutakse tööandja vaatest. Prognoosi koostavad maakonna tasandil töötukassa maakondlikud osakonnad, kaasates võimalusel eksperte väljastpoolt töötukassat.
Pidevas muutuses tööturg
Jana Pärn
Jõgevamaa Koostöökoja projektijuht
Maakonna vaates peegeldab tööjõu baromeeter tööjõuvajadusi väga täpselt ning on väärtuslik tööriist nii töötukassale koolituste tellimisel ja tööotsijate suunamisel vajalikele ametitele kui ka ettevõtjatele oma tegevuse planeerimisel.
Väga suuri üllatusi kevadine tööjõuvajaduse baromeeter tänavu ei toonud. Endiselt on suur puudus haridusvaldkonna erispetsialistidest ning tõenäoliselt vähemalt lähitulevik sellele probleemile leevendust ei too, kuna tegu on ametitega, mida õpitakse kaua. Samuti on klienditeeninduse valdkonnas olnud varem ning on praegugi väga palju liikumist; kaubanduskettide vahel toimub tööjõu üleostmine, aga samal ajal tuleb peale ka uusi klienditeenindajaid, nii et kokkuvõttes on sektoris tasakaal.
Samuti tuleb baromeetrist välja, et tööotsijate ootused ja tööandjate võimalused pole sageli kooskõlas. Näiteks soovivad tööotsijad suuremat töötasu, erinevaid boonuseid, garantiisid ja paremaid töötingimusi, mida tööandjal pole alati võimalik tagada. Samas näitab praktika, et kui töötaja on väärt spetsialist ja ettevõttele väga vajalik, siis leitakse mõlemaid osapooli rahuldav kompromiss.
Tööandjad soovivad kollektiivi oma eriala hästi valdavaid, praktiliste kogemustega ning tööle pühendunud spetsialiste, aga proovikivi on kindlasti arenev töökultuur ja tehnoloogiliste võimaluste – tehisaru – kasutamine.
Rohkem infot Jõgeva tööjõuvajaduse baromeetri kohta
Vaata lisaks: www.tootukassa.ee
