11 katset portreteerida iidset Roomat

Keisrite, paavstide ja kaunite kunstide linna Roomat pole lihtne portreteerida, ent ometi üritavad seda iga päev tuhanded maalimiskastide ja kaameratega iidses linnas  uitajad. Seda, kuidas üheksal jõgevamaalasel, ühel tallinlasel ja ühel tartlannal Rooma portreteerimine õnnestus, saab näha Põltsamaal Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu konverentsisaalis üleval oleval näitusel „11 pilku Roomale”.

iii

Põltsamaalased Ethel Hakkaja, Siiri Kõrv, Marian Rõuk, Kaie Levit ja Pille Kadastik, jõgevlased Elita Järvela, Margit Karu, Heli Järv ja Toomas Muru ning tartlanna Laura-Liisa Muru ja tallinlanna Maia Noorväli võtsid teekonna Rooma ette juuni alguses, kui turismihooaeg veel oma haripunkti polnud saavutanud. Ethelile, Siirile ja Elitale oli see juba teine suvi, mis algas kunstiretkega Rooma. Nende mullust reisi võib tagantjärele pidada n-ö pilootprojektiks: et see õnnestus, juleti juba suurem seltskond kaasa kutsuda. Kui õiget aega passida, saab lennupiletid kätte üsna odavalt ning odav ööbimisvõimaluski — Rooma-lähedane Castelfusano kämping — oli möödunud aastast teada. Nii ei läinud reis kulukaks, küll aga andis suvele elamusterohke ja loomingulise stardi.

11-liikmeline seltskond oli Põltsamaa kunstiseltsi eestvedaja Ethel Hakkaja sõnul päris paraja suurusega:  sellise arvu inimeste puhul ei jää sa ühegi mõtte teoks tegemisel üksi. Tavaliselt kulgetigi mööda linna kolme-neljakaupa: kes läks maalima, kes vaatamisväärsusi uudistama, kes poodlema.

Põhiline tehnika, mida Roomas viljeldi, oli akvarell. Lisaks akvarellidele võib näituselt siiski leida ka akrüüli- (Heli Järv, Toomas Muru) ja õlipastellitehnikas (Siiri Kõrv) töid, pliiatsijoonistusi (Marian Rõuk, Pille Kadastik) ning fotosid (Laura-Liisa Muru). Nagu tehnikatki, oli igaühel vaba voli valida ka maalimisobjekte. Keda vaimustas arhitektuur, keda eestimaisest oluliselt erinev taimestik.

Fragmendid ja rütmid

„Näitusele üritasime välja panna võimalikult palju kohapeal, st Roomas valminud töid, et seal saadud muljed ehedamal, spontaansemal kujul vaatajani jõuaksid,” ütles Ethel Hakkaja. „Kohapeal sündinud taiesed on tavaliselt ikka hoogsamad ja vahetumad kui visandite või fotode põhjal kodus maalitud tööd, mida kiputakse liialt viimistlema.”

Jõgeva kunstikooli õpetaja Elita Järvela ütles, et kui mullusel Rooma-reisil võttis enam-vähem kõik, mis silma hakkas, ahhetama, siis seekord oli Roomal pisut raskem teda üllatada.

„Tundsin pidevat vajadust liikuda, et lisaks möödunudaastastele muljetele, mis ju ikka veel suhteliselt värsked olid, ka päris uusi saada,” ütles Elita Järvela. „Kui esimesel korral nägin Roomat detailides, siis seekord nagu mingite tükkidena — fragmentidena varemetest, piiniaridadest. Samuti püüdsin tunnetada Rooma elurütmi. Erinevalt möödunud aastast õnnestus seekord ära käia ka kuulsas Sixtuse kabelis. Sealsed muljed oleksid võinud oma tohutu kontsentreerituse tõttu väsitada, aga tegelikult ei seganud miski mind seda paika nautimast. Ehkki reisiseltskond oli meeldiv, tundsin, et pean ühe päeva pühendama iseendale ja Roomale: mõnikord tuleb ilmutada seesmist tugevust ja meeldivatele pakkumistele ära öelda.”

Kunstihuviline ettevõtja Margit Karu tunnistas, et kui ta senini on maalimisega tegelnud vaid maalilaagrites ning sedagi rohkem kiibitsemise, fotografeerimise ja erilise laagriatmosfääri nautimise kõrvalt, siis seekord koges ta esmakordselt, kuidas käsi mingil hetkel iseenesest ja vähimagi pingutuseta  värve paberile kandma hakkas.

Vähem on rohkem

„Igal pool võlus ääretu elegants — isegi kui see oli lohakas — kombineerituna  minimalismiga,” ütles Margit Karu. „Kõikide meeltega tajutu võiks  kokku võtta väljendiga less is more ehk vähem on rohkem. Olin Eesti suursaadikuna Helsingis ja Roomas resideerinud Jaak Jõerüüdi raamatu “Diplomaat ja mälu” varem läbi lugenud n-ö Helsingi pilguga. Roomast naastes lugesin raamatu uuesti läbi, aga siis juba „Rooma pilguga“. Ning sain hoopis teistsuguse elamuse. Minu enda „Rooma pilk“ on muljete, mälestuste ja inspiratsiooni kogum, millele lisandub tunne, et olen muutunud Rooma-sõltlaseks.“

„On väga eriline tunne istuda Rooma Colosseumi juures murul, maalida ja tunnetada äkki kõigi meeltega ajaloo kulgu,” lisas Ethel Hakkaja.

Rooma-näituse avamisel märkis kunstisõbrast kirjanik Henn-Kaarel Hellat, et tema meelest pole näitusetöödes piisavalt lõunamaist valgust.

„Eks meil tule siis niikaua Roomas käia, kui asi selgeks saab,” ütles Ethel Hakkaja seepeale muiates.

Elita Järvela oli siiski teist meelt:

„Kui mõni tahab ehk minna taas ja taas juba tuttavasse ja turvalisse paika, siis mina tunnen, et peaksin siiski edasi liikuma ja kuhugi mujale maalima minema.”

Läheb siis tuleval aastal kuidas läheb, aga tänavused Rooma-pildid on keskraamatukogus väljas 14. oktoobrini. Detsembris saab sama näitust näha Jõgeval Betti Alveri Muuseumis.

iii

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus