Alates avamisest 1988. aastal Voore põhikooli juhtinud direktori Raivo Reimetsa pensionile jäämisega valis Saare vallavalitsuse moodustatud konkursikomisjon õppeasutuse uueks juhiks Ilona Tarsi, kes kandideeris soovist teha midagi vajalikku laste heaks.
Tars ütles, et otsus kandideerida Voore põhikooli direktoriks tuli pärast pikka mõtlemist. “Töötasin 12 aastat Tartu Emajõe koolis, kust tuleb lahkuda õpilaste arvu vähenemisest tingitud koondamise tõttu. Olen üsna kindel, et Voore põhikool on koht, kus saaksin seniseid teadmisi ja oskusi rakendada. Koolil on väga oluline koht nii valla seisukohalt kui kogukonna jaoks. Soovin, et lastel oleks võimalik õppida kodukoha koolis ning kogukond tunnetaks kooli väärtust,” ütles Tars, kes sündinud, õppinud ja elanud Tartus, viimased kaheksateist aastat aga Tartumaal.
Õppis kahes ülikoolis
Ilona Tarsi haridustee algas Tartu 7. keskkoolis. Kõrghariduse omandas ta maaülikoolis, kus õppis maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise erialal ning magistrikraadi sai ökonoomika ja ettevõtluse erialal. Pärast seda läbis täiendõppena Tartu Ülikoolis pedagoogika ning eripedagoogika kursuse. Enne Emajõe kooli tööle asumist töötas ta Tartu ülikooli kliinikumis.
Kooli peab tahtma tulla
“Kõige olulisemaks pean, et Voore põhikool oleks koht, kuhu laps tahab tulla, samuti ka õpetaja, lapsevanem ja külaline. Koolikeskkonnal on otsene seos õpilaste käitumise ja õpieduga. Sama oluliselt mõjutab koolikeskkond ka koolis tegutsevaid töötajaid. Õpetaja ja õpilane õpivad ning arenevad koos. Täiskasvanutel on lastelt väga palju õppida. Lapse arvamused ja hoiakud kaasõpilaste, õpetajate ja õpitava suhtes on väga olulised, nende teadasaamine aitab õpilast toetada. Vanemate roll on samuti väga oluline, tegutsedes koos ühiste eesmärkide nimel on soovitud eesmärke lihtsam saavutada,” rääkis Ilona Tars.
Tema hinnangul on kooli eduka arengu ja toimimise taga koostöö ning kõigi ühine panus eesmärkide täitmisel. “Tahan iga õpilase ja õpetaja arenguvõimalusi maksimaalselt realiseerida,” lisas ta.
Ühistegevus ja ettevõtlusõpe
Kooli prioriteediks peab Ilona Tars sotsiaalset ning vaimset keskkonda. “Võimaluste piirides on tarvis kindlasti tegeleda koolimaja ja selle ümbruse korrastamisega. Raha ja materiaalsed asjad ei ole kõige aluseks. Napid ressursid panevad ise tegutsema. Mis saaks olla toredam, kui õpilaste, õpetajate ja vanemate ühine tegutsemine.”
Ilona Tarsi sõnul on väikestes maakohtades väga oluline ettevõtluse õpetamine, et noortel oleks valmisolek ettevõtlusega alustamiseks ja sihiks enda ettevõtte rajamine. “Koolijuhina võtan endale südameasjaks, et Voore põhikoolist väljuksid haritud, julged, enesekindlad ja uuendusmeelsed noored ning koos õpetajatega oleksime õpilastele eeskujuks. Tänapäeval on kooli juhtimine ja toimimine kõvasti muutunud. Kooli tuleb turundada ning teha koostööd väga erinevate organisatsioonidega. Soovin, et meie kooli õpilased jätkaksid õppimist gümnaasiumides, ametikoolides, kõrgkoolides ja pärast õpingute lõppu tuleksid võimalikult sageli tagasi koduvalda.”
Ühine areng lasteaiaga
Voore põhikool ja Saare valla lasteaed Siilike lähevad ühise juhtimise alla. “Organisatoorsetest muudatustest on täna veel vara rääkida. Kindlasti ei saa lasteaed vähem tähelepanu. Olen seda meelt, et mida varem saame asuda lapsega tegelema, seda paremad tulemused saame õppe- ja kasvatustöös,” ütles Ilona Tars.
Endast rääkides teatas Voore kooli uus juht, et on abielus ja kahe aruka ning vahva tütre ema.
Saare vallavanema Hannes Soosare sõnul kandideeris Voore põhikooli direktori ametisse kolm inimest. Vestlusvooru kutsuti kaks, mõlemad väljastpoolt Saare valda.
“Senise Voore põhikooli juhi Raivo Reimetsa panus Saare valla haridusellu on väga suur. Hindan teda kõrgelt. Ta on jätnud endast väga suure jälje. Koostöö temaga on läinud ladusalt, heas koosmeele õhkkonnas. Suurim väljakutse uuele koolijuhile Ilona Tarsile on kindlasti laste arvu säilitamine ja kasvatamine koolis. Saare vallas lapsi jagub, aga paljud käivad teiste valdade koolides. Teisena tooksin välja lasteaia ja kooli õpetajate koostöö suurendamise. Kolmandaks kogukonnaga ja lastevanematega hea koostöö arendamine. Neljandaks üksteise toetamine ja koos õppimine ning innustamine,” ütles omavalitsusjuht.
JAAN LUKAS
