Voore põhikool võitis üleriigilisel konkursil esikoha

IMG_0045

Haapsalus oktoobri keskel peetud Haridusfestivalil selgusid parimad ettevõtlike koolide ja lasteaedade projektid. Noorte ja laste algatuse kategoorias tunnistati üleriigilisel konkursil parimaks Voore põhikooli õpilaste edulugu.


Haridusprogrammi Ettevõtlik kool üleriigilise konkursi Õppimine on põnev! võitjate väljaselgitamiseks valis žürii 142 kandidaadi hulgast 15, kes said võimaluse esitleda oma projekti publiku ees. Näha ja kuulda sai nii tantsu, räppimist, näidendeid, kuuldemängu kui ka videoid. Publik valis elektroonilisel hääletusel oma lemmikud. Žürii ja publikuhääletuse liitmisel selgusidki paremad.

Voore põhikooli õppealajuhataja ning matemaatika õpetaja Mare Maasiku sõnul on nende eduloo taga robootikaring ning kõik kaasatud õpilased, kes olid nõus aitama. Voore põhikooli projekti keskmes on õppimine teisi õpetades. Ühiseks õppimiseks ja üksteise õpetamiseks kutsusid õpilased kooli vanavanemad ja lasteaialapsed – koos õpiti nii arvuti kasutamist kui tehti tutvust robootikaga. Informaatika õpetaja Kaie Mikko rääkis, et kool osales konkursil teist korda. Eelmiselgi aastal napsasid õpilased võidu oma edulooga 3D disaini, 3D modelleerimise ning programmeerimise kasutamisega õppetöös.

Voore koolis on tähtsal kohal tehnoloogiahariduse juurutamine ning arendamine. Õpilased on harjunud konkurssidest osa võtma. Tunnustus innustab noori edasi pingutama. Voore põhikool on ka esimesena Jõgeva maakonnas saavutanud ettevõtliku kooli standardi baastaseme. Lisaks on koolil ette näidata ka digitaalselt aktiivse kooli hõbetase.

Saare valla väike kool on korduvalt tõestanud, et tänu toetavale kogukonnale, ettevõtlikele õpetajatele ja lastele suudab iga kool olla ettevõtlik. Õppealajuhataja Mare Maasiku hinnangul on väikse kooli edu taga tublid ning motiveeritud lapsed. “Oleme avatud ja julgeme oma tegemistest ning saavutustest rääkida – jagame oma lugusid laiemalt.” Edu tagab ka soov konkurentsis püsida. 6. klassi õpilane Jürgen Paap rääkis, et edu saladus on töö – kogu aeg tuleb tegutseda. Nii ei läinud noored ka haridusfestivalil lavale mütsiga looma, vaid harjutasid ning nägid vaeva. Kui läheb hästi, rõõmustab kogu koolipere.

Koostegemise rõõm

Õppealajuhataja Mare Maasik selgitas, et huvitavate pööretega edulugu sai alguse eelmisel õppeaastal. HITSA kuulutas välja veerandipõhiste tegevustega konkursi. Mare Maasik ning õpetaja Kaie Mikko plaanisid koos õpilastega sellest osa võtta. Kahjuks katkes konkurss poole aasta pärast. Viimasteks veeranditeks olid aga plaanitud koostööprojektid. Õpetajad asja pooleli ei jätnud, vaid arutasid koos lastega, kes võiks olla nende partnerid – nii jõutigi lasteaialaste ja vanavanemateni.

Jürgen Paap jutustas, et kui ta eelmisel aastal vanaema kooli kutsus ja talle tegevusi tutvustas, teatas ka vanaisa, et tema tahab kaasa tulla. Nii oligi kõigi vanaemade seas ka Jürgeni vanaisa. “Õpetasin vanavanematele, kuidas 3D printeriga tegutseda, kuidas roboteid ehitada ja neid tööle panna,“ rääkis poiss. Jürgen valis vanaisaga kõige keerulisema roboti – detaile oli palju ning tuli keskenduda.

Noormees tunnistas, et paaritunnise tegutsemisega nad robotit liikuma ei saanud, kuid hiljem robootikaringis sai ta siiski masina tööle. Kes valisid aga lihtsam mudeli, said oma roboti õppetunni lõpuks tööle. Lisaks robootikale sai tutvust teha 3D printimisega ning endale päris oma võtmehoidja kujundada ja välja printida. Õppimis- ja õpetamisindu jagus koolist ja kogukonnast väljapoolegi.

Õppealajuhata Mare Maasik rääkis, et kevadel hakkas Voore koolil kujunema koostöö Torma kooliga. Alguses kutsusid naabrid neid külla. Voore põhikooli noored robootikud õpetasid oma eakaaslasi Tormas. “Meil on head õpetajad, keda saab appi kutsuda – meie lapsed on palju targemad selles vallas,” kiitis õppealajuhataja. “Noori on märksa keerulisem õpetada. Ei saanud minutitki maha istuda – kogu aeg palus keegi abi,” võrdles Voore põhikooli 7. klassi õpilane Liisa-Marie Paas nii õpilaste kui vanavanemate õpetamise kogemust.

Pärast tulid Torma kooli seitsmendikud Voore põhikooli 3D printerit uurima. Nii ongi üks tegevus kaasa toonud teise ning kevadeks arenesid Voore põhikooli sündmused toredaks looks, mille Mare Maasik ja Kaie Mikko eduloona kirja panid ja konkursile esitasid. Kuid kevadise eduloo õnnestumise taga on üks üllatav jõuluseiklus.

Ootamatu jõuluime

Eesti informaatikaõpetajate selts ja Eesti tööõpetajate selts kuulutasid mullu septembris välja 3D omaloomingukursi. Õpilased said oma disainitud ja prinditud jõuluehted saata TTÜ Mektory (innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse) jõulukuuse kaunistuseks. Konkursil osalenud 19 kooli seas olid ka Voore põhikooli õpilased. Kõige enam ehteid saatsid just Voore noored. Liisa-Marie muigas ja teatas, et 3D jõuluehete printimine oli nii populaarne, et üle poole kooli osales. Iga ehte printimiseks kulus paar-kolm tundi. “Meie printer ei pidanud töömahule vastu – printeripea ütles üles,” selgitas Mare Maasik. Printer oli Eesti 2.0 kingitus.

Nõu saamiseks pöördus õppealajuhataja Mare Eesti 2.0 tegevjuhi Ede Tamkivi poole. Printimata jõuluehete failid saadeti Tamkivile, kes otsis Tallinnas erinevaid kohti, kus saaks Voore laste kingitused õigeaegselt printida. Lõpuks jõudsid ka puuduvad kaunistused kuusele. “Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Ede Tamkivi tuli meid pärast tänama ja tõi kingituseks uue 3D printeripea,” rääkis õppealajuhataja Mare põnevatest ja ootamatutest seiklustest.

Kogukonna kool

Õppealajuhataja Mare Maasiku sõnul kaasavad nad nii õpilasi kui lapsevanemaid. “Mõtleme koos, kuidas koolielu põnevaks muuta,” lausus ta. Maasiku kinnitusel on lapsevanemad tublid ning korraldavad erinevaid huviringe. Liisa-Marie naeris, et neil on koolis nii palju erinevat huvitegevust, et igal õpilasel võiks juba täitsa oma ring olla. Valikust leiab nii automudelismi, fotograafia kui kalastusringi, mida lapsed väga soovisid. 3. klassi õpilase Rasmus Maasingu päevadesse mahuvad õppetöö kõrvale nii tehnoloogia, kalastus kui saalihoki. Päevad venivad küll õhtusse, kuid poiss on rahul, et saab põnevate asjadega tegeleda. 5. klassis õppiv Kristian-Joel Paas kinnitas, et tegevusi on palju, aga aktiivne ja tubli tahaks ka olla. Kristian-Joeli, Rasmuse, Liisa-Marie ja Jürgeni sõnul peabki väikses kooli alati tubli olema, nii tunnis kui huvitegevuses, sest neile jagub rohkem õpetajate aega ja tähelepanu. Esimesed jäljed kooli ja kogukonna koostööst hakkavad silma kooli uksest sisse astudes. Värskelt on lastel vahetundides hüppamiseks maha maalitud kollased keksukastid. Korrus kõrgemal saab hüpata kollastes jalajälgedes. Ja Voore põhikoolis võib seinale joonistada – selleks on koridoris seinatahvlid.

MARGE TASUR

blog comments powered by Disqus