Viis korda viis akvarelli

Et rannailm on Eesti pealt taas kuhugi hulkuma läinud, tuleb leida tubasemaid suve nautimise viise. Kunstihuvilistel jõgevalastel tasuks sisse astuda Jõgeva linnaraamatukogusse: sealses teise korruse lugemissaalis on juba mõnda aega üleval rippunud akvarelligalerii Kala kureeritud näitus „Jõgeva linna akvarell 5×5“.


Matemaatiline tehe pealkirjas viitab sellele, et näitusel astub üles viis Jõgeva akvarellisti, igaüks viie tööga. Näha saab Kai Brauni, Meeri Remmelga, Eike Salu, Žanna Tohti ja Gennadi Lapini loomingut. Näituse avamisel tõdes galerii Kala omanik Gennadi Lapin, et tänavu 80. sünnipäeva pidanud Jõgeva linn on küll väike, ent neid, keda akvarellinäitusele esinema kutsuda, leidub siin rohkem, kui umbes kakskümmend korda suuremas Tartus. Siinkohal võib öelda, et akvarellistide rohkuse on Gennadi Lapin ise tekitanud: need, kellega ta näitusel koos esineb, on ühel või teisel määral ning ühel või teisel ajal temalt akvarellialast õpetust saanud. Ent õpilastest pole saanud õpetaja „kloone“, vaid igaüks on leidnud oma teeotsa.

Eike akvarellikogemus on juba päris pikk ja tema professionaalsus ei üllata. Žanna, Meeri ja Kai töid vaadates jääd aga mõttes kukalt sügama: see peab üks vägev „pärm“ olema, mida Gennadi nende „loomingulisse potti“ on visanud, et nad nii kiiresti arenenud on. Nende endi õpihimu on muidugi samuti suur olnud.

„Olen akvarellitehnikasse lausa armunud,“ tunnistas Žanna Toht, kes vaatamata hiljutisele Tallinna kolimisele end ikka Jõgeva akvarellistiks peab. „Pisipoja kõrvalt pole mul praegu just palju aega maalida, aga mõned uued näitusetööd jõudsin siiski teha. Suvel loodan vihmaste ilmade peale: kui aias midagi teha ei saa, on rohkem lootust pintsel kätte võtta.“

Keeruline tehnika

Eike Salu tõdes Žanna akvarelle vaadates, et Žanna on suutnud pere kõrvalt lühikese ajaga profiks akvarellistiks saada. Ja seda vaatamata sellele, et akvarell on keeruline tehnika, mis nõuab ühelt poolt suurt kannatust ja teiselt poolt kiiret reaktsiooni.

„Žanna valdab sealhulgas hästi ka nn märjalt-märga tehnikat, mis on eriti kapriisne, nõuab pidevat harjutamist ning võib alati minna isevoolu teed, mis ongi selle tehnika vaev ja võlu. Žanna piltides on palju õhku, valgust ja ruumi, ta ise on aga suure sisemise põlemise ja töövõimega inimene,“ ütles Eike.

Nagu Žanna Toht, kurtis ka Meeri Remmelg, et aega akvarelliga tegelemiseks napib, sest töö linnaraamatukogu direktorina nõuab oma osa. Meeri näitusetööd ajanappuse pitserit siiski ei kanna: need on väga viimistletud

„Meeri on harmoonia ja täiuse ihaleja. Tema kompositsioonid on põhjalikult läbimõeldud ja läbitöötatud, miski pildil pole juhuslik või poolik, kõigel on oma tähendus ja koloriit on alati tasakaalus. Tänu töökusele ja süvenemisele läheb Meeri tehniliselt aina tugevamaks,“ kiitis Eike Salu.

Kai Braun on see õnnelik, kes võib maalimisele kulutada nii palju aega, kui tahab.

„Võin kasvõi iga päev uue töö teha, aga tüdimust ei tule kunagi, sest akvarell pakub lihtsalt nii palju erinevaid võimalusi,“ sõnas Kai Braun.

Eike Salu hinnangul on Kai Braun väga värvikas, põnev ja siiras inimene ning kompleksivaba ja fanaatiline maalija, kes on tänu töökusele ja pühendumusele teinud lühikese ajaga läbi vägeva kvalitatiivse arengu.

„Ta imeb nagu käsn igalt poolt kunstialaseid teadmisi ja võtteid,“ ütles Eike.

Hinge toit

Tema ise astub sel näitusel üles akvarellidega, mille peategelasteks enamasti lilled: karukellad, kellukad, lupiinid, liiliad.

„See oli Gennadi valik. Pakkusin omalt poolt välja suurema koguse töid ja tema tegi kuraatorina sellise valiku. Usun, et ta valis minu lillepildid teiste maastikele ja linnavaadetele vahelduseks-pehmenduseks. Ja kuna ta on pikaajaliste kogemustega näitusekoostaja, võib teda üldjuhul usaldada,“ kinnitas Eike. „Lilled ei ole küll nii huvitavad kui inimene, aga on looduse üks võluvamaid osi ja hinge toit.“

Gennadi Lapini kohta sõnas Eike, et ta tavatseb luua oma töödes teatud muinasjutulise ja jõulise omailma. Selles mõttes ta nagu ei olekski realist.

„Gennadi valdab ja kasutab akvarellis kõikvõimalikke tehnilisi võtteid ning õpetab neid lahkesti ka kõigile teistele, kes huvi tunnevad. Ta on fanaatiline akvarelliaustaja ja -õpetaja, kes on välja töötanud oma metoodika ja see on tegelikult väga väärt asi ka seepärast, et akvarelli on paganama raske õpetada,“ tõdes Eike.

Kuuldavasti ongi Gennadi Lapinil jälle paar uut akvarelliõpilast. Nii et mõne aja pärast võime siinsetel akvarellinäitustel ehk jälle uusi nimesid näha.

Näitust „Jõgeva linna akvarell 5 x 5“, mis on pühendatud Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale, Jõgeva linna 80. sünnipäevale, Jõgeva linnaraamatukogu 105. sünnipäevale ja galerii Kala 15. sünnipäevale, saab kirjade järgi vaadata 2. augustini, ent kuna tulevast nädalast lähevad raamatukogu töötajad kollektiivpuhkusele, tuleks soovijail näitus ära vaadata siiski sel nädalal. Oktoobris rändab aga sama näitusekomplekt üle Soome lahe: seda saavad vaadata ka Jõgeva sõpruspiirkonna Kaarina kunstisõbrad.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus