Kui jõulutunne saabub enamasti perekonna, lume, kuuse, laulude, verivorsti, piparkookide ja jõulukontserdiga, siis Varbevere noortele pole jõulud täiuslikud, kui nad ei saa oma jõulurõõmu teistega jagada.
Teise jõulupüha hommikul kogunesid kaheksa noort Imukveres Tiina ja Arne Tegelmanni koju ‒ Lilleaasa tallu. Koos pakiti usinalt kingikotte ning peeti plaani, kuidas jõuluüllatused kõige paremini inimesteni jõuaksid. Teist aastat järjest otsustasid Varbevere noored teha pühade ajal inimestele head. Egeth, Karoliine, Kärt-Kätlin, Janely, Neidi, Teele, Rauno ja Liisu-Johanna on Varbevere “päkapikud”, kes viisid rõõmu neile, kes on jõuluajal üksi. Kui mullu tegutsesid tüdrukud viiekesi, siis tänavu haarasid nad tegevustesse veel kolm noort heategijat. “Rauno on meil selleks, et vajame autot. Neidi ja Janely võtsime sujuvalt oma kampa – nad on meie eakaaslased ja ei taha neid välja jätta,” jutustas kinkide pakkimise ajal Liisu-Johanna. Jõulurõõmu toomisel olid abiks teisedki kogukonna liikmed Mare Kivimurd, Reelika Kivimurd, Aive Sillaots, Egon ja Maie Einberg.
Tüdrukud valisid jõululaule ja tegid hääleharjutusi. Kingiga käis kaasas muusika pühademeeleolu loomiseks. Jõulumeloodia taustal sagisid noored toas ringi ning pistsid Tiina abiga kingikottidesse villaseid sokke, kindaid, hoidiseid, kohvi, kommi, juustu ja piparkooke.
Oma ja südamest
“Pakime kingitused enda õmmeldud kottidesse – vanaema tuli eile õnneks veel appi,” naeris Liisu-Johanna. Et kingisaajaid oli oodatust enam, tuli kasutusele võtta ka paar jõuluteemalist paberist kinkekotti. “Paneme asjad kottidesse ja läheme külla neile, kes on jõuluajal üksi või kel pole perekonda,” sõnas Liisu-Johanna. Egeth rääkis, et kingisaajad selgitasid nad välja Palamuse vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistiga. “Meie Teelega küsisime nõu oma vanaemalt. Pigem on kingisaajad inimesed, keda me kuidagi ise teame,” täpsustas Liisu-Johanna. Tänavu olid noored välja valinud kaheksa inimest, kellele jõulukingitused viia. Kokkuvõttes oli jõulurõõmu saajaid rohkem, sest lisaks üksikute inimeste külastamisele, mindi Kääpa hooldekeskusesse.
Kingikotti läksid Liisu-Johanna ja Teele vanaema kootud soojad sokid, käpikud ning tema sõbranna kootud sõrmikud. Lisaks teiste emade ja vanaemade tehtud maitsvad kodused hoidised. Toetajate abiga oli ostetud juustu, kohvi, õli, piparkooke ja komme. Kingkotti pisteti ka kodust leiba, mille valmistas kohalik leivaküpsetaja Annika Paavel. Teele ja Liisu-Johanna vanaema sokke ja kindaid sai osta ka Kuremaa jõululaadal, nende müügist saadud tulu läks samuti kingitustele. “Vanaema hakkas juba eelmisel aastal kuduma, tal oli sokke ja kindaid ka varasemast kootud,” rääkis Liisu-Johanna pikkadest ettevalmistustest ning teadis lisada, et juba praegu koob vanaema kingitusi järgmisteks jõuludeks.
Headus kestab
“Eelmisest aastast on nii hea tunne – nüüd on meil hoog sees ja ei saa enam pidama,” sõnas Karoliine. Egeth lisas, et kingituste tegemine oli äge ja mõnel kingisaajal tuli liigutusest pisargi silma. Tunded on selle võrra siiramad ja vahetumad, sest ükski kingisaaja ei teadnud siis ega sel aastal, et neile “päkapikud” tulevad – see oli üllatus. “Kui on tahtmine head teha, siis tuleb teha,” lausus Karoliine ning ütles, et tunne peab tulema südamest. Ainult nii saab märgata inimesi, kes meie ümber elavad. Noored tõdesid, et kindlasti peab olema kaasamõtlejaid ja toetajaid. “Tahame oma jõulurõõmu ka teistega jagada,” võttis Liisu-Johanna Varbevere noorte algatuse kokku. “Päkapikud” on veendunud, et jätkavad oma projektiga ka järgmisel aastal.
MARGE TASUR
