Tormast vahetult lõunasse jääva Vanamõisa külavanem ja elanikud esitasid avaliku pöördumise nii Jõgeva kui ka Mustvee vallavolikogule, milles soovivad algatada Jõgeva valla piiride muutmise, millega antaks endise Torma valla Vanamõisa küla Jõgeva vallast üle Mustvee valla koosseisu.
Põhjus selleks oli lihtne: Torma on seitsme sajandi jooksul olnud Peipsi piirkonna arengut koordineerivaks ja mõjutavaks keskuseks. Ka Torma kihelkonnakeskus ehk Torma Maarja kirik asub Vanamõisa külas. „Torma kihelkond on praegu tükkideks aetud ja see meid häirib,“ põhjendas Vanamõisa külavanem Kaido Kalm otsust.
Haldusreformi käigus Mustvee vallaks ühinenud Avinurme, Lohusuu, Kasepää ja Saare vallad oma küladega ning Mustvee linn on kõik endisaegse Torma kihelkonna osad. Torma kant jäi aga välja ning see oli ajendiks, miks otsustati pöördumine algatada. „Probleem oli selles, et meid tol hetkel ei kuulatud ja see ärritas inimesi, et nende arvamusega ei arvestatud. Kui lahkumise küsimuse tõstatasin, siis olid kõik nõus,“ selgitas Kalm.
Mustvee poole liitumine oli populaarsem
Kodanikualgatuse korras toimunud arvamusküsitlusel eelistasid Torma kandi Kõnnu, Rassiku, Tealama, Näduvere, Lilastvere, Oti, Vanamõisa, Liikatku, Võidivere, Vaiatu ja Koimula külade ning Torma aleviku asumite hääleõiguslikud elanikud Mustvee poole liitumist, seda lausa 92-protsendiliselt. Jõgeva suunda liitumist toetas toona vaid 7,4 protsenti külaelanikest.
Kaido Kalm põhjendab seda nõnda, et Vanamõisa inimesed on harjunud rohkem Mustvees asju ajamas käima. „Nii palju, kui ma olen inimestega rääkinud, siis meie inimesed tahaksid Mustvee alla, see on olnud meie keskuseks ja me oleme sealtpoolt pärit. See, et meil on Jõgevale kauge käia, on üks asi, teine on killustunud kihelkond, mis ei peaks olema killustunud,“ sõnas Kalm.
Ka Torma Maarja kiriku pastor Mehis Pupart oli koguduses kuulnud, et inimesed soovivad liituda Mustvee vallaga. „Meil oli Lohusuuga kihelkond, mis ajalooliselt kuulus Peipsiääre poole. Sel juhul oleks kihelkond – see territoorium, kust ajalooliselt on pärit Torma kogudus – ühes vallas,“ selgitas Pupart, kelle sõnul näeb ta Mustveega liitumise soovi selleski, et ajalooline territoorium on inimestele omaseks saanud. „Kindlasti mängib rolli ka see, et Mustvee on lähemal kui Jõgeva,“ sõnas Pupart.
Allkirju kogus Kalm kiiresti, pelgalt nädalaga. „Käisin kodust kodusse, osa käis mul külas. Meil olid külapäevad ja ka seal anti allkirju. Meil on ennegi külakoosolekutel sellest juttu olnud ja nüüd võtsime asja käsile,“ selgitas Kalm. 21. juuliks, mil avalik pöördumine esitati, oli oma allkirja andnud 42 inimest.
Otsustusõigus jäetakse ikka rahvale
Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus sõnas, et kui rahvas on nii otsustanud, siis on ta igati nende poolt. „Miks vastu hakata? Kui nad tõesti tunnetavad, et nad pole Jõgeva valla osa ja rohkem seotud Mustveega, siis miks mitte,“ oli Meitus positiivne. Vallavolikogu esimehe hinnangul võiks avaldus volikogus läbi minna. „Ma ei arva, et keegi volikogu liikmetest hakkaks konkreetselt selle vastu võitlema. Kui see on inimeste soov, miks peaks võitlema,“ sõnas Meitus.
Tema sõnul on muudatuste toimumine normaalne. „Kui rahvas tunneb, et nad on rohkem Mustveega seotud ja tahavad sinnapoole liituda, siis ei peaks hakkama otsima sidususi, et miks mitte. Ma kaldun arvama, et toona inimesed ei teadnud ka, mida tooks ühte või teise valda kuulumine,“ selgitas Meitus.
Ka Mustvee vallavolikogu esimees Aivar Saarela hinnangul pole Vanamõisa küla soovis midagi uut ning tema hinnangul võiks iga küla saada ise otsustada, kellega nad liituda soovivad. Ühinemisprotsessi käigus jäeti uksed Saarela sõnul avatuks. „Vallajuhid peaksid austama külaelanike soove,“ oli Saarela kindel. Kuidas volikogud hääletada võiksid, Saarela ennustada ei soovinud, küll aga leidis ta, et volikogu liikmed peaksid otsust tehes austama külaelanike tahet, sest omavalitsused on siiski rahva jaoks, mitte vastupidi.
Jõgeva vallavolikogu koguneb järgmiseks istungiks 23. augustil.
Torma kihelkond
Ajaloolisele Tartumaale kuulunud kihelkonnas paiknes 11 mõisat ‒ üks kirikumõis, viis rüütlimõisast peamõisat koos kolme kõrvalmõisaga ning üks riigimõis koos ühe kõrvalmõisaga. Sellele lisandus üks karjamõis.
Kirikukihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel Vaiga väikemaakonna (muinaskihelkonna) ida- ja kirdepoolsete alade baasil.
Kihelkonna tiheda asustusega keskosa moodustab Torma valla tuumiku, mille alad ulatuvad läänes kihelkonna piiridest välja, hõlmates Sadala, Leedi ja Tähkvere ümbruse alad Laiuse kihelkonnas. Kihelkonna lõunapoolsed alad Tarakvere mõisa ja Torma hobupostijaama ümbruses moodustavad Saare valla põhjaosa. Kihelkonna kagupoolne nurk Peipsi kaldal moodustab peamiselt kaluriküladest koosneva Raja valla.
Allikas: Eesti mõisaportaal, Valdo Praust
KERTTU-KADI VANAMB
