Esmaspäeval lasti 140 valgeamuuri Põltsamaa lossi vallikraavi Jordani koguduse hoone juures, loodetavasti puhastavad need “vesilambad” lossi vallikraavi.
Kaladega Põltsamaale sõitnud Härjanurme kalatalu kalakasvataja Indrek Aru lausus, et valgeamuur on täielikult taimetoiduline kala. Üks valgeamuur on võimeline veetaimedest puhtana hoidma 30-50 ruutmeetri suuruse osa veekogust. Samas on valgeamuur soojalembene kala, kes hakkab toituma alles siis, kui veetemperatuur on tõusnud 16 kraadini. Väga pika ja külma talve korral valgeamuur siinsetes karmides tingimustes hästi vastu ei pea. Muus osas on valgeamuur Indrek Aru kinnitusel väga vastupidav kala.
Elab viieteistkümne aastaseks või kauemgi
Päev enne valgeamuuride Põltsamaale toomist viidi neid ka Saaremaale. Indrek Aru lausus, et juba selle suve lõpuks peaks vallikraav veetaimedest üsna puhtaks saama.
Suuremad Põltsamaale toodud valgeamuurid kaalusid praegu pool kilogrammi ja peaks sügiseks juba umbes kahe kilogrammi raskused olema. Praegusele pikkusele ‒ ligikaudu 30 sentimeetrit ‒ peaks sügiseks lisanduma teist samapalju, või veidi enam.
Kui vesi vallikraavis liigub, elavad valgeamuurid talve küllalt hästi üle. Keerulisem on olukord nende veekogude puhul, kus vesi ei voola. Valgeamuur võib elada viieteistkümne aasta vanuseks või veelgi kauem. Indrek Aru sõnul on valgeamuur toiduna samuti väga maitsev ja ta lootis, et ehk õnnestub neid Härjanurme kalatalu suvekohvikus külastajatele pakkuda. Ka Härjanurmes kasvatatakse valgeamuuri eelkõige selleks, et kalatalu tiigid veetaimedest puhtana hoida. Härjanurme kalatalu plaanitakse külastamiseks avada juunikuu lõpus.
Inimesed vastasid üleskutsele positiivselt
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus naljatades, et temalt on küsitud, kuidas valgeamuuri püüda saab. Indrek Aru sõnul on valgeamuuri päris keeruline kätte saada, sest peale taimede see kala midagi muud ei söö. Mõned kohal olnud soovitasid rohutuusti õngekonksu külge kinnitada.
Ajakirjast Kalastaja leitud info alusel võib ainult magevees elav valgeamuur kasvada kuni 30 kilogrammi raskuseks. Eesti tingimustes peetakse siiski tõenäolisemaks kuni 20 kilogrammi. Valgeamuuri looduslikuks levialaks on Ida-Aasias Venemaa ja Hiina piiril paikneva Amuuri jõe kesk-ja alamjooks. Samuti elab valgeamuur Amuuri jõest lõuna pool jõgedes.
Jaan Aiaotsa sõnul otsustasid nad osta valgeamuurid Põltsamaa lossi vallikraavide puhastamise eesmärgil Jõgevamaal tegutsevast Härjanurme kalatalust. Sellel firmal, eesotsas firma juhataja ning asutaja Aarne Liiviga, on suur kalade kasvatamise kogemus. Linnapea sõnul turult valgeamuuri ostma ei mindud, sest avalikus ruumis asuvasse veekogusse lastud kalad peavad olema ostetud litsentsiga kalakasvatajalt.
Juba hulk aega enne kalade kohale toomist esitati kohalikule rahvale üleskutse, annetada valgeamuuride ostuks. Sellele vastas 39 inimest. Keskmiseks ostetud kala hinnaks kujunes 8-10 eurot. Ettevõtmist toetas ka Põltsamaa metalliettevõte Kitzinger-Progress.
Jaan Aiaots luges kalade vette laskmist uudistama tulnud inimestele annetajate nimed ette. Valgeamuuride ostu toetasid teiste seas päris mitmed Põltsamaa linnavalitsuse töötajad. Valgeamuuride ostmise idee tuli Jaan Aiaotsalt, kelle kälimehel on valgeamuuride kui väikeste veekogude veetaimedest puhastajate kohta isiklik kogemus olemas. Abilinnapea Aivar Aigrole hakkas valgeamuuride teema tõsisemat huvi pakkuma ning ta aitas välja uurida, kust valgeamuure osta on võimalik. Ta otsustas samuti kalade ostmist toetada. Aigro sõnul helistasid mitmed inimesed veel mõni päev enne kalade lossi vallikraavi laskmist ning küsisid, kas saab veel kalade ostmist toetada. Aivar Aigro lubas, et nad võtavad juba teoks saanud kalade ostu toetamiseks annetusi vastu käesoleva nädala lõpuni.
TOOMAS REINPÕLD
