Sel nädalavahetusel tähistatakse Vaimastvere koolis vilistlaste kokkutulekuga kooli 95. sünnipäeva. Direktor Väino Lingil on hea meel, et tema juhitud väike maakool on leidnud oma niši ning areneb pidevalt.
Eelmise sajandi algul Vaimastverre rajatud kool on pidanud aastate jooksul palju üle elama. Kõige suuremaks muutuseks kooli ajaloos oli kindlasti tulekahju 1995. aastal, kui praktiliselt pool koolihoonest hävis. Õnnetusest hoolimata ei jäänud koolielu seisma. Vaid ühe õppeaasta jooksul pidid õpilased koolitööd tegema asenduspinnal ning juba 1996. aasta juunis avati koolimaja juurdeehitis.
Sellest ajast peale mõeldakse väikeses Vaimastvere koolis suurelt, projekte ja ehitusi võetakse julgelt ette ning viiakse ka lõpule. 2003. aastal valmis võimla ning 2004. aastal ehitati Vaimastvere mõisa vana tõllakuur ümber õpilaskoduks. Sel aastal peaks valmima kooli kõrval ka kunstmuruga staadion.
Lisaväärtusteks õpilaskodu ja staadion
Nagu ka teised maakoolid, pole Vaimastvere koolgi pääsenud iga-aastasest õpilaste arvu vähenemisest. Siiski ei mõlgutata kooli direktori Väino Lingi kinnitusel uste sulgemise mõtteid. Et laste arvu vähenemine on paratamatu, tuli kooli juhtkonnal leida õppeasutuse töös hoidmiseks muid lahendusi. Hetkel on selleks õpilaskodu, kus elanikke 28, mis on kogu Vaimastvere koolis käivatest lastest pool.
“Oleme andnud neile lastele, kes suures koolis hakkama ei saa, võimaluse alustada siin nii-öelda puhtalt lehelt. Rõhutan, et meie kool on tavaõppekavaga kool ning need õpilased, kes õpilaskodus elavad, ei ole erikooli lapsed. Paljud neist lihtsalt ei saa suure kooli keskkonnas hakkama,” märkis kooli direktor. Ta lisas, et paraku saavad õpilaste probleemid alguse kodust, mitte koolist, ning puudujäägid õppetöös ja koolikohustuse täitmises on pahatihti hoopis tagajärg. “Õpilaskodus elades saab laps olla neutraalsel pinnal ning keskenduda õppimisele,” lisas Väino Ling.
Väga oluline muutus on ka koolimaja kõrval sügiseks valmiv staadion, mis annab väikesele külale ja selle koolile olulise lisaväärtuse. Staadioniprojekti algatas ja seda juhib küll külaselts, kuid peamiselt kasutavad seda koolilapsed ja kohalikud spordiklubid. “Staadioni valmimisel võiks tulevikus Vaimastverre tekkida ka üks spordiklass, näiteks jalgpallisuunitlusega,” avaldas arvamust koolijuht.
Haldusreform ei hirmuta
Vaimastvere kooli on lõpetanud enam kui 1000 õpilast ning sel laupäeval on kokkutulekule oodata umbes paarisadat vilistlast ja külalist. Direktori sõnul on ta juba mõelnud ka kooli sajandale sünnipäevale. “Ma julgen küll arvata, et Vaimastvere kool ka viie aasta pärast veel töötab, sest õpilaskodu ja peagi valmiva staadioniga oleme leidnud oma koolile toimiva niši,” märkis ta.
Ka ei kohuta Vaimastvere kooli direktorit planeeritav haldusreform. Kuna Väino Ling kuulub ka Jõgeva vallavalitsuse haldusreformi komisjoni, on tal selge ülevaade, millises suunas vald haldusreformiga liikuda soovib ning millised arengud omavalitsuste liitmisel ka selle piirkonna koole ees ootab. Ta andis lootust, et tema juhitud kool jääb haldusreformiga kaasneda võivatest kärbetest puutumata.
EILI ARULA
