Jõgevamaa koostöökoja üldkoosolek otsustas taotleda Leader-tegevusteks perioodil 2015-2020 3 503 105,45 eurot, millest projektitoetuseks plaanitakse kasutada 2 802 484,36 eurot ning tegevusgrupi ja tegevuspiirkonna elavdamistegevusteks 700 621,09 eurot.
Uues Leader-toetuste taotlusvoorus saab Jõgevamaa Koostöökoda jagada 2,8 miljonit eurot, tegemist on esialgse summaga. Kõikide Leader-tegevusgruppide strateegiaid hinnatakse vastavalt kriteeriumidele ning vähemalt miinimumarvu punkte saanud strateegiate vahel jagatakse veel proportsinaalselt hindamiste tulemusele 20 protsenti kogu Leader-meetme eelarvest.
Taotlusvoorud avatakse vastavalt sellele, kuidas maaeluministeerium kinnitab kohalike tegevusgruppide strateegiad, kuid enne tuleva aasta märtsi-aprilli tõenäoliselt raha taotlema hakata ei saa. Ka taotlemises on palju muudatusi, määrusega saab tutvuda Riigi Teatajas ja see hakkab kehtima 30. oktoobrist. Esimene ühisprojektide arutelu toimub 24. novembril Lustiveres.
Jõgevamaa koostöökoja tegevjuht Aive Tamm ütles, et tegevusgrupi enda projektideks saab vahendeid taotleda otse PRIAst ja need projektid ei konkureeri üldises pingereas. Enne peab aga üldkoosolek tegevusele oma heakskiidu andma.
2016. aastal on plaanis Jõgevamaa koostöökotta tööle võtta kohaliku toidu spetsialist, kes hakkab tegelema sellele teemale suunatud projektide arendamisega koostöös Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega.
Kui Peipsimaa tegevusi korraldati varem läbi Tartumaa Arendusseltsi, siis nüüd on plaanis võtta Peipsimaa koordinaator tööle otse koostöökotta.
Teisipäeval Pala kultuurimajas peetud üldkoosolekul kinnitas koostöökoja üldkoosolek ka uue perioodi ehk 2016-2020 aasta strateegia koos sinna lisatud täiendustega. Uut strateegiat valmistas maakonna koostöökoda ette kaks aastat. Tööd alustati uuringutega ning selgitati välja, mida on vaja piirkonnas veel arendada. Tamme sõnul tekkis neli valdkonda – ettevõtlus, kogukonnad, noored ja piirkondlikud eripärad. “Need olid olulisemad teemad, mis esialgsest arutelust välja tulid. Määrasime kindlaks strateegilised eesmärgid ning nende elluviimiseks meetmed. Meetmeid on kolm: ettevõtlus, kogukondade arendamine, maakondlikud ühisprojektid.”
Ka uuel eelarveperioodil jagatakse meetmed kolme piirkonna vahel – Peipsi ( Mustvee linn, Kasepää, Saare, Pala ja Torma vald), Põltsamaa (Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani vald) ning Vooremaa (Jõgeva, Palamuse ja Tabivere vald). Piirkonnad omavahel ei konkureeri, eelarved on eraldi ning ellu saab viia iga piirkonna jaoks kõige olulisemad tegevused. Eelarve jaguneb nii, et 50 protsenti projektidele minevast rahast jagatakse ettevõtlusele, ülejäänu jaguneb maakondlike projektide ja kogukondade arendamise vahel.
Uuel perioodil paneb Jõgevamaa koostöökoda suurt rõhku sellele, et varem tehtud investeeringud muutuksid jätkusuutlikumaks, seega peaks korda saanud hoonetes toimuma tegevus. Nii elukeskkonna meede kui ka ettevõtluse meede jagunevad omakorda nn pehmeteks tegevusteks (ühistegevusteks) ja investeeringuteks. See tähendab, et saab osaleda messidel, arendada ettevõtete vahelist koostööd. Sama kehtib ka kogukondade puhul.
Jõgevamaa koostöökoda on üks vähestest Leader-gruppidest, mis on maakonnaülene. Kui varem vähendasid kõik maakondlikud üritused kõikide piirkondade eelarveid, siis uuel perioodil on kümme protsenti kogu eelarvest eraldatud maakondlikele projektidele.
HELVE LAASIK
