Eelmisel aastal pangandusse astunud uus Coop Pank erineb turul toimetavatest suurtest hiidudest selgelt. Kui välismaalaste omanduses olevad suurpangad tuhisevad n-ö kiirteel, kõrvale vaatamata, siis Coop Pank kavatseb hakata sõitma just kõrvalteedel. Läbi Coop-i kaupluste, mida on Eestimaal kokku 320, hakatakse pangateenust pakkuma just seal, kus suured pangad on pillid kotti pannud.
Olemasoleva kauplustevõrgu kasutamine ongi panga juhi Margus Ringi sõnul uue panga strateegia. Juba viis kuud tegutsenud pank ei pea avama kontoriruume ega üles panema sularahaautomaate. Kõiki maakohas vajalikke teenuseid hakatakse pakkuma kliendile läbi Coop-i kaupluste. Seega tuleb sinna, kust suured pangad on ennast välja tõmmanud, sisse Coop Pank, pakkudes võimalust nii sularaha välja võtta kui arvele panna. Uued pangatoimingud tehakse võimalikult lihtsaks.
Nagu ütleb tänases lehes uue panga juht, ehitatakse pangandust kaubanduse sisse. Julgust selliseks ettevõtmiseks saadi soomlastelt, kes 2007. aastal, suure masu algul, rajasid samadel põhimõtetel S-Pankki. Ja selle läbimurre ületas ka kõige optimistlikumad prognoosid. 5,4 miljoni elanikuga riigis on praegu 3,2 miljonit S-Pankki klienti.
Seepärast näebki Coop Pank oma tugevust just õige niši leidmises. Lootust lisab ka tõsiasi, et mitmetes maakohtades, mis on pärast haldusreformi asutustest tühjaks jäänud, on Coop-i kauplus ainus avalik asutus. Seda enam pakub uus tekkinud turusituatsioon võimalusi uutele tulijatele.
