Palamuse mees, Ülo Kuusk, tuli hiljuti Prantsusmaal peetud lahtistel meistrivõistlustel sangpommispordis selle maa meistriks. Kuusk võitis ka Daugavpilsis peetud Euroopa meistrivõistlused. Samuti on ta oma lemmikspordialal Läti meister. Maailmameistrivõistluste hõbemedali võitis ta aga Kasahstanis.
Lätis, Daugavpilsis peetud Euroopa meistrivõistlusel sangpommispordis võitis Ülo Kuusk kuldmedali kahel alal. Jõgevamaa spordimeestest oli sel võistlusel Heino Põldoja saavutuseks kaks hõbemedalit, Andres Metjeri tulemuseks aga viies koht.
Meeskondlik võit Eestile
“Võistlemas olid juuniorid, täiskasvanud ja veteranid – kokku kolmsada võistlejat. Eestile, kust kohal 12 liikmeline esindus, kuulus ka meeskondlik võit. Vapralt lõid kaasa ka Pärnu naised. Medaleid nad ei võitnud, kuid auhinnalistele kohtadele tulid,” rääkis Kuusk.
“Daugavpils on suuruselt teine linn Lätis, kus elanikke olnud üle 100 000, praegu aga 90 000. Daugava jõe ääres paiknevad ka esimese maailmasõja ajal maa sisse ehitatud kindlused. Nendega tutvumiseks meil aga aega ei jäänud.
Lätlasi elavat Daugavpilsis vaid 20 protsenti. Rahvustevahelistest konfliktidest meie ei kuulnud. Olles Daugavpilsis varemgi viibinud, võin seda enda jaoks üsna koduseks linnaks pidada,” lisas ta.
Taimekasvatus rõdul
Euroopa meistrivõistluste peaprooviks nimetas Ülo Kuusk Prantsusmaal, Pariisis peetud lahtisi meistrivõistlusi, kus tema tulemuseks Prantsusmaa meistritiitel veteranide arvestuses ja ka isiklik rekord tõukamises. “Prantsusmaal on sangpommisport jõutõste liidu alluvuses nagu kunagi ka Eestis. Nii saidki võitjad medalid nii jõutõste liidu kui ka linnavalitsuse poolt. Üldiselt hakkab sangpommisport Prantsusmaal alles arenema. Mõned prantslased on aga juba võitnud veteranide maailmameistrivõistlusi. Prantsusmaa on astunud ka rahvusvahelise sangpommispordi liidu liikmeks. Nii lähtutakse ka liidu määrustikust.”
Aega jäi ka linnaga tutvumiseks. “Pariis on suursugune ja imeilus. Meid võõrustas sangpommispordihuviline vanahärra. Ta elab kaheksateistkümnendal korrusel asuvas korteris, kus on ka suur lahtine rõdu. Peremees kasvatas seal ka väikeseid õunapuid, samuti vaarikaid, maasikaid ja sibulaid. Huvitav, et selline taimekasvatus rõdul lubatud on.
Meie majutuskohast oli ilusasti näha Eiffeli torn. Enamik majasid on Pariisis hõbehallid, sest see värvitoon hoiab suvel ära liigse soojuse kiirgamise. Teistest maadest emigreerunud inimesi kohtab ennekõike Pariisi äärelinnas, kus võib märgata ka neile omast suhtumist puhtusesse ja korda” rääkis Ülo Kuusk.
Võistlused sangpommispordis olid Prantsusmaal presidendivalimiste esimese vooru ajal “Paljud inimesed vaatasid televiisorit. Turul võis näha kandideerijate fotosid. Valimisteemat käsitlesid kõik kanalid. Viibides enne ärasõitu tohutu suurel Charles De Gaulle lennuväljal, küsisime kohalikelt valimistulemuste kohta. Selgus, et teise vooru pääsesid nii Emmanuel Macron kui ka Marine Le Pen. Valimiste päevaks kehtestatud turvanõuete tõttu polnud võimalik külastada ka Eiffeli torni.”
Päts leiba Pariisist
Tigusid ja vihmausse Ülo Kuusk Prantsusmaal ei söönud. Küll aga ostis ta kaasa sel maal küpsetatud leiba, mille head maitset ta kiitis. “Põhiliselt on prantsuse poodides müügil saiatooted. Toidukaupade hinnad on mõnevõrra kallimad kui Eestis. Turul on samuti hinnad kõrged, kuid mõistagi võimalus ka kauplemiseks. Prantsuse keelt ma ei valda, kuid turul sain hakkama ka saksa keelega Taksoteenus, mida ka kasutasime, on odavam kui Eestis.”
Tänavu 23. septembril toimuvad Prantsusmaal aga lahtised karikavõistlused, kuhu Ülo Kuusk samuti on kutsutud. “Vaatame, kas kalenderplaan lubab minna. 27. septembril peetakse juba Balti veteranide meistrivõistlused.”
Ülo Kuusk on tulnud sangpommispordis ka Läti meistriks. Samuti on maailmatasemel veteransportlane võistelnud Kasahstanis maailmameistrivõistlustel. Seal võitis ta hõbemedali. “Andsin intervjuu ka kohalikule televisioonile. Usutletavaks soovitas mind võistluste korraldaja, kellega olime tuttavad.
Kui vastuvõtjad meid restorani einestama sõidutasid, pakuti seal esimesena kaamelipiima, mis oli sellise valkjassinise värvusega ja väga hea maitsega. Kaamelipiim pidi väga hästi mõjuma seedimisele. Seejärel jõime hobusepiima. Väga maitsvad on juustutooted. Populaarseim toit on Kasahhis hobuseliha, seejärel on eelistuselt veise-, lamba- ja siis kaameliliha. Sealiha tarbitakse aga väga vähe,” lausus paljudes maades Eestile kuulsust toonud sportlane.
JAAN LUKAS
