Maasikaid kasvatavas Ulge talus oli tänavu esimest aastat marju korjamas Eesti Õpilasmaleva Voore rühm. Pererahvas jäi nende tööga rahule ja ootab noori järgmisel aastal tagasi.
Ulge talu peremees Aivar Kütt kinnitas, et nende tallu tulid tööle asjalikud ja tublid noored inimesed, kes tahtsid tööd teha. “Üks poiss oli küll veidi aeglasem kui teised, talle tuli väga täpselt öelda, mida ta tegema peab,” nentis peremees.
Müügikohtadest puudust pole
Ulge talu marjasaak oli tänavu keskmine. Talu müüb oma marjad värskelt, töötlemisvõimalusi praegu veel pole. Müügikohad on talul välja kujunenud ja neist puudust pole.
Kütt on tähele pannud, et maasikakasvatajad suhtlevad omavahel seni, kuni algab marjade müük. Siis hoiavad kõik omaette, igaüks püüab oma saagist võimalikult parimal viisil lahti saada. “Kui kaup on kvaliteetne, siis müüd selle edukalt maha,” lisas peremees. Praegu kasvatab Ulge talu põhiliselt sorti ´Sonata`, selle järele on nõudlus ning makstakse ka veidi kõrgemat hinda. ´Sonata`on kapriisne, samas peaks selle sordi saagikus olema sama nagu Eestis praegu väga levinud sordil ´Polka´. Pere on kasutanud erinevaid väetisi ja mikroelemente, saamaks selgust, mis maasikataimedele sealses mullas kõige rohkem sobib. Tänavu aga jättis ´Sonata` saagikus soovida. Võimalik, et põhjus on hoopis suveilmas, mis tänavu ekstreemne oli.
Pere on proovinud ka uut maasikasorti `Elianny`, see on magus ja hästisäiliv sort. Kuidas ta meie oludes end ära tasub, ei ole teada. Tänavune suvi oli eriline ja marjad jäid pisut väikeseks.
Maasikataimed tuuakse enamasti Hollandist.
Üks sort on veel, mis Poolas väga levinud ja mida Ulge talu tahab proovida, see on ´Asia`. “Seda tahame tuleval kevadel katseks võtta. Külmaõrnuse kohta sain Poolast infot, et neil elab talve üle, ka kahekümne viiesed miinused pole liiga teinud.”
“Maasikaajal oli nii vähe päikest, õhutemperatuur oli öösiti pidevalt alla kümne plusskraadi – ka pluss kolm polnud hommikuti haruldane. Maasikas salvestab päeval sooja ja öösel valmib. Tänavu saime olukorda väga palju ka kattelooridega parandada, küllap seegi aitas. Katteloor ei ole raske, kuid seda paigal hoidvad liivakotid kaaluvad mitu tonni. Kui on vaja põllul hooldustöid teha, siis tuleb liivakotid jälle katteloorilt ära tõsta ja loor ära kerida, mis võtab omajagu aega,” rääkis Ulge talu peremees.
Tööd varakevadest kuni lumeni
Maasikakasvatajate suurimad vaenlased on talvel metskitsed, kes kraabivad taimed lume alt välja. Kui tuleb paarkümmend miinuskraadi, võtabki külm paljaks jäänud taimed ära. Sellepärast tuleb talvel maasikapõld igal hommikul üle vaadata ning taimed vajadusel uuesti lumega katta.
Kitsed kipuvad ka katteloori katki tegema, et magusat suutäit kätte saada.
Paljudel inimestel on tekkinud arusaam, et maasikakasvataja ajab kühvliga raha kokku, müüb maasikaid ning raha aga tuleb. Selle arusaama kujundab maasikahooajal aktiivne müügitegevus, mis torkab silma. “Töid, mis saagi müügile eelnevad ja järgnevad, ei märka tavaliselt keegi. Tõsisel maasikakasvatajal on töö istanduses varakevadest kuni lume tulekuni garanteeritud,” rääkis Aivar Kütt.
Maasikate väärindamiseks on Eestis üsna napilt võimalusi. “Edgar Kolts toodab Võrumaal krõpse, ta võtab mahla välja ja ülejäänud osa marjast kuivatab. See on väga nutikas variant, ta lööb sellega hästi läbi,” märkis Kütt. Mahlade ja smuutide tootjad pole aga kõige õnnelikumas olukorras, sest raha on väga kaua kinni, laekub pikkamööda, kuni kõik ükskord müüdud saab.
Polli uuringukeskuses saavad väiketootjad teha oma toodangust väikepartiisid, mis on kohaliku toidu tootjatele hea võimalus. Kuid tuleb hoolega läbi mõelda, mida valmistada. Ulge talu pererahval on mõtteid, kuid seni pole veel millegagi alustatud. “Iga asi omal ajal,” nentis peremees.
Kindlasti on Ulge talus plaanis istutada sügisel poolele hektarile taas vaarikad ja arooniad. Vaarikaid on talu ka varem kasvatanud. Arooniat kasvatatakse lähiümbruses väga vähe, praegu vaid Tartumaal Vasulas. Kunagi oli Eestis arooniaistandusi palju.
HELVE LAASIK
