Tasuta ühistranspordi käivitumine tänavuse aasta esimesest juulist on olnud viimase poolaasta üks kuumemaid teemasid. Tegemist on küsimusega, mis oli jututeemaks igal rahvakogunemisel, meediaväljaanded võtsid teema pideva tähelepanu alla ja näis, et igal inimesel on oma seisukoht, kas, kui palju ja kuidas inimesed maakondlikku ühistransporti kasutavad.
Kriitikute peamiseks seisukohaks oli, et tegelikkuses ei kasuta keegi seda transpordiliiki, keegi ei vaja soodsamat sõitu ja sõidu hind ei kuulu inimeste peamiste prioriteetite hulka. Sellest ka loogiline tuletus, et kui tasuta sõit viimaks rakendub, ei näe me mingeid kasvunumbreid.
Esimesed kuud piletita sõitu on läinud linnutiivul ja oleme kätte saanud esmase statistika juuli ja augusti kohta. Maanteeameti statistikast selgub, et võrreldes tänavust juulit eelmise aasta sama perioodiga, on reisijate arv kõigis tasuta ühistranspordiga maakondades kasvanud vähemalt 20 protsenti, välja arvatud Läänemaal, kus ühistranspordi kasutajate arvu langus on tingitud peamiselt haldusreformiga Pärnumaaga liitunud valdade eemaldumisest. Mõnes piirkonnas on kasvuks koguni enam kui 50 protsenti.
Tasuta ühistransport on toonud inimesed taas bussi
Ka augustis jätkas sõitjate hulk kasvamist ja kasv oli keskeltläbi 33 protsenti. Suurimat arengut on näidanud Ida-Virumaa, kus reiside arv kasvas juulis 92 ning augustis 71 protsenti. Kuid väga suure hüppe on teinud ka näiteks Jõgevamaa ja Viljandimaa. Kusjuures augustis kasvas reisijate arv juba kõigis maakondades üle Eesti. Sealjuures ka need neli piirkonda, kes rakendasid piletita sõitu vaid osaliselt.
Meie eesmärk on kindlasti ühistranspordisüsteemi veelgi edasi arendada, mitte seisu halvemaks muuta ning algatusi tagasi pöörata. Just seda taotleb aga Reformierakond, kelle esimees Kaja Kallas sõnas hiljutises intervjuus, et tasuta ühistransport on mõttetu raharaiskamine ning nemad lõpetaksid selle projekti ära.
Reformierakond kaotaks tasuta ühistranspordi
Arvud vaidlevad Kaja Kallasele vastu. Tasuta ühistranspordi esimesed kuud on selgelt tõestanud, et sõidu hind on inimestele väga suure tähtsusega ja on küllalt neid, kes maalt tasuta bussiga tööle käies võidavad 13. kuupalga. Inimeste liikumisvõimalused suurenevad, kaugemal tööl käivad inimesed ei pea tegema suuri kulutusi transpordile ning ka eakamate ja laste mobiilsus suureneb. Ma saan aru, et tegemist ei ole tavapärase reformierakondliku lubadusega, mis teeks kingitusi vaid kõige jõukamatele, kuid tasuta ühistransport on kindlasti vajalik, mitte mõttetu.
Reformierakonnale meeldib jääda kinni sõnumisse „tasuta ühistransport“ ja seetõttu ei süveneta töösse, mis on tehtud lisaks piletita sõidu võimaldamisele. Tasuta sõidu kõrval oleme palju tähelepanu pööranud liinivõrgu ja sõidugraafikute parandamisele. Liinivõrgu tihendamiseks on valitsus tänavu ette näinud 3,3 miljonit eurot. Seega lisandub kokku enam kui kolm miljonit uut liinikilomeetrit. Need lisavahendid liinide tihendamiseks on sel aastal samas mahus kui viimase 14 aasta jooksul kokku.
Lisaks arendame nõudepõhist ühistransporti, et oleks võimalik sõita ka neil, kes elavad tõesti hõredalt asustatud paikades. Ühistranspordisüsteemi arendamine on pidev protsess ja ühendusi saab muuta veelgi paremaks. Kuid see on ennekõike kohalike ühistranspordikeskuste töö ning ma usaldan nende eksperte, kes antud küsimusega iga päev tegelevad.
Ühistranspordisüsteem areneb tervikuna
Selgub, et aktiivsem maakonnaliinide kasutamine pole Elroni andmetel kaasa toonud reisirongide kasutamise vähenemist, mida plaani kriitikud samuti ennustasid. Juulis 2017 tehti rongidega 571 163 reisi ja tänavu juulis 611 125 reisi ehk hoopis 7 protsenti rohkem. On võimalik, et tasuta bussisõit hoopis soodustas ligipääsu rongidele. Ka rongid ei tundu Reformierakonnal heas kirjas olevat, sest Kaja Kallas lubas juba mainitud intervjuus ka reisirongide dotatsioone vähendada. Tundub, et Kallas soovib kõike tagasi keerata, selle asemel, et edasi minna.
Reformierakonnal oli aastaid aega maakondlikku bussivõrku ja ühistranspordisüsteemi arendada, paraku seda ei tehtud. Ühistranspordi ignoreerimine tõi kaasa olukorra, kus sõitjate arv oli aasta-aastalt vähenemas ja sellele reageeriti omakorda liinide hõrendamisega. Alles tänavu näeme, et reisijate arv on hakanud kasvama. Süsteemi lammutamine ja tagasipöörde tegemine oleks kahtlemata tagurlik käik, mida Keskerakond kindlasti teha ei luba.
KADRI SIMSON, majandus- ja taristuminister
