Praegu koostatakse Jõgevamaa 2035+ arengustrateegiat. Selle eesmärgiks on maakonna elanike elujärje parandamine. Möödunud neljapäeval arutleti Jõgeva riigimajas, kuidas muuta maakonna ühistransport ja teedevõrk paremaks ning rahvale lihtsamini kasutatavaks.
Mustvee vallas ühistranspordi korraldamisega tegelev Kalev Karu lausus, et selles valdkonnas on tarvis kindlasti muudatusi teha. „Ei saa öelda, et Jõgevamaa ühistransport halvasti oleks korraldatud, kõigile ei saa bussigraafik kunagi täielikult sobilik olla,“ nentis ta. Karu sõnul on hetkel käigus mitmeid suhteliselt väheste reisijatega ning mittevajalikke bussiliine. Praegune sõiduplaan pärineb osaliselt kaugetest 70. aastatest.
Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse juhataja Heldur Lääne sõnul aitab võimalus liinibussidega sõita mitmest muust probleemist üle saada. „Meie demograafiline olukord on äärmiselt tõsine. Sellega tuleb tingimata arvestada ka ühistranspordi korraldamisel,“ märkis Lääne. Terje Rudissaar Palamuse piirkonnast küsis, miks toimib õpilastransport maakondlikust ühistranspordist eraldi. Mitmel pool kasutavad õpilastransporti ka teised kohalikud inimesed, aga koolivaheaegadel muutuvad liikumisvõimalused keeruliseks. Tema sõnul võiks maalgi olla võimalus kasutada rendiautosid. Ühistranspordist rääkides ei tohi ära unustada ka jalgrattaid, kuigi need ehk ühistranspordi alla ei liigitu. Arutelu juhtinud rahandusministeeriumi regionaalhaldusosakonna Jõgeva talituse juhataja Taivo Tali lausus, et jalgrattaga sõitmine on üks liikumisviis. „Jõgevamaal kasutatakse liikumisvahendina jalgratast kolme protsendi ulatuses kõigi transpordiliikide võrdluses,“ sõnas Lääne.
Sõidugraafikud peaksid lähtuma inimeste vajadustest
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Marve Millend lausus, et tuleks välja selgitada, miks ja kuhu inimesed sõita soovivad. „Nii saaks ühistransporti rohkem vajadustest lähtuvalt korraldada. Sellega peaks tegelema laiem seltskond, näiteks nõukoda. Hea, kui need inimesed oleksid ise ühistranspordi kasutajad, siis tunnetaksid nad neid probleeme paremini,“ rääkis Millend. Ta pakkus, et tööandjatele tuleks laiendada soodustusi inimeste kodust tööle ja töölt koju sõidutamisel, sest see on tegelikult osa ühistranspordist. Liinibussidega peaks pääsema kõikjalt kiiresti piirkonna keskusesse. Hea liinivõrk peaks toimima ka maakonnakeskuste vahel ning maakonnapiiridest väljapoole. „Peatuste tegemine peaks olema paindlikum, sest peatusevajadus muutub ajas. Igale poole ei peaks paigaldama peatuseviita, milleks on vaja läbida ulatuslik bürokraatlik protseduur,“ leidis Heldur Lääne. Eesti Töötukassa Jõgeva osakonna juhataja Liina Võsaste lausus, et busside sõidugraafikud tuleks koostada nii, et inimesed hommikul kella kaheksaks tööle jõuaksid. „Samas on selge, et Mustveest Jõgevale tööl käiv inimene ei hakka tööle sõitma läbi Voore ja Palamuse. Ma ei kuule inimesi kurtmas selle üle, et neil ei ole raha bussiga sõitmiseks, vaid neile ei sobi busside sõiduajad,“ rääkis Võsaste. Jõgeva vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Helle Kajaste sõidab enda sõnul hommikuti liinibussiga tööle, õhtul koju tagasi ta bussiga ei saa.
Maanteeamet olgu inimeste teenistuses, mitte vastupidi
Maakonna teedevõrgust rääkides lausus Marve Millend, et maakonda läbivad mitmed olulised maanteed ja raudtee, mistõttu võiks ka riigi huvi kogu Jõgevamaa teedevõrgu vastu suurem olla. „Peipsiäärsete sadamatega seotud probleeme Mustvee vald üksi ega ka vald koostöös maakonnaga iseseisvalt ära lahendada ei suuda. Puhu ristmiku ümberehitamisel tuleks vältida seda viga, mis tehti Mäos, kust on pärast uue teelõigu valmimist hea kiiresti mööda sõita, aga piirkonna arengule mõjus see hoopis negatiivselt.“
Põltsamaa valla Umbusi külaseltsi esindanud Lauri Tammel lausus Jõgevamaa kaarti silmitsedes, et tema ei leidnud sealt ühtegi teist maakonna küla peale Umbusi, kuhu peab sõitma osaliselt mööda tolmavat teed. „Meil on kogutud ligi 70 allkirja kruusateelõigu tolmuvabaks muutmiseks neilt, kes seda teed reaalselt kasutavad,“ märkis Tammel.
Põltsamaa valla teedespetsialist Aivar Aigro tunnistas, et tal on tulnud aastate jooksul sageli maanteeametiga n-ö asju ajada. „Maanteeametilt peaks saama oluliselt vähem bürokraatiat ning rohkem rahalist tuge. Tahtsime varem rajada kergtee Aidust kuni Õuna ristmikuni, kuid selle ettepanekuga ei arvestatud,“ tõi ta näite. Teedespetsialisti sõnul oleks maanteeamet võinud lasta vähemalt projekti selle kergtee jaoks ära teha. Puhu ristmikul oleks üks ettevõtja valmis alustama suuremahulist arendust, kuhu kuuluksid tankla, toidukoht, rekade peatumise võimalus jne, aga maanteeamet ei anna luba sisse- ja väljasõiduks sellele alale Tallinna-Tartu maanteelt.
Arutelul osalenud tõdesid, et maanteeametile tuleb teha märgukiri selle kohta, et asutus peaks olema inimeste teenistuses, mitte vastupidi.
TOOMAS REINPÕLD
