Juba 1. mail algab Peipsi toidu peoga ehk piduliku õhtusöögiga kahesajale inimesele Alatskivi lossis, Peipsi maitsete aasta, mis eeldatavasti pakub palju põnevaid maitseelamusi paljudele Peipsi kanti tulnud või siin elavatele inimestele.
Peipsi toidu võrgustiku tegemisi Peipsimaa V arengufoorumil tutvustanud mittetulundusühingu (MTÜ) Peipsimaa Kogukonnaköök eestvedaja Tauno Laasik märkis, et võrgustiku näol on tegemist umbes 30liikmelise rühmaga, kes umbes kord kuus käivad erinevates kohtades koos. Koosolekute sisu on seotud toiduteemadega ehk kuidas kõike veel paremini saaks teha. Mullu kevadel üllitas Peipsi toidu võrgustik Peipsi toidu manifesti. Kellele need põhimõtted sobivad, võivad manifestiga liituda.
Rikkus tuleks jõukuse vastu vahetada
Laasiku sõnul on nad Peipsi toidu jaganud kolme ossa – tooraine, retseptid ja söögikohad, siis esimesega on Peipsimaal väga hästi. “Olen nõus väitega, et maal elavad ainult rikkad inimesed. Eriti rikkad oleme siin Peipsi ääres, meil on nii puhas, nii maitsev ja nii väärtuslik tooraine. Nüüd peaksime rikkust vaikselt hakkama jõukuse vastu välja vahetama,” lisas ta.
Laasiku sõnul on murekohaks kohalikud retseptid, mida eri paikades on usinalt kogutud.
Näiteks Lohusuu kultuuriselts Logovest on koondanud traditsiooniliste toitude retseptid kogumikku “Peipsi maitsed”. Seltsi esinaine Natalja Tumanova lubas, et kogumik saab järje. Lohusuu naised plaanivad välja anda sada retsepti Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks.
Setod on kogunud oma retseptid, Külli Must on lubanud koguda kõik Kodavere kihelkonna vanad retseptid, mida vanemad inimesed veel mäletavad. Ülle Jukk on koos Kadi Ploomiga koostanud Peipsimaa Turismi kalendri, kus on samuti retseptid sees. “Retsepte kogutakse, neid on kirja pandud,” lisas ta.
Nõrgimaks lüliks on praegu söögikohad
Peipsimaa toidu nõrgimaks lüliks on Laasiku sõnul söögikohad. “Oleme üsna palju kinni šnitslis ja seljankas. Peame sellest kuidagi üle saama, et hakata rohkem kasutama kõike seda väärtust, mis meil on. Kodus me sööme ju kala, jõhvikaid, seeni, millegipärast ei kajastu see aga söögikohtades.”
Peipsi maitsete aastal on oodata rohkelt koolitusi. “Toome Eesti tipprestoranide kokad siia meiega koos süüa tegema ja rääkima sellest, et kohalikku tooret võiks julgemini kasutada,” rääkis MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök eestvedaja.
Hiiumaa turismiliidu juht Ly Kaups rõhutas, et Eesti toidu sihtkohaks olemine on aidanud tõsta nii toidutootjate kui ka söögikohtade kvaliteeti. Tema kinnitusel peame ise uskuma, et meil on hea ja tervislik toit. Ta rääkis, et viis aastat tagasi oli Hiiumaal maine kui kohal, kus süüa küll ei saa. Nüüd on see kadunud. Kasu tuleb ja raha ka, tunnistas ta. Positiivsus töötab ja kogukond peab uskuma, et meil on hea toit.
Kaups soovitas Peipsimaal fokusseerida paarile-kolmele kindlale toidule, üheks näiteks tõi ta Logovesti Ivani tee.
Peipsi maitsete aastal saab kindlasti rohkem tähelepanu pöörata Lohusuu kalalaadale, Lüübnitsa sibulalaadale, Peipsi regatile, järvefestivalile, Mustvee linnapäevadele, Värska veefestivalile.
Hollandi kalamehed Kallaste karakatitsale
MTÜ Peipsimaa Turism juhataja Kadi Ploom rääkis, et Peipsimaa väärtusi reklaamitakse nii Eesti elanikele kui ka välismaalastele. Alustatakse Helsingis Matka messil 19.-22. jaanuarini, siis minnakse 3.- 5. veebruarini Riiga Balttourile ning ka 10.- 12. veebruarini Tallinna Tourestile. Lisaks naaberriikidele püütakse end nähtavaks teha Valgevenes ja Hollandis.
Juba kolmandat aastat korraldatakse koos Lõuna-Eesti Turismiga Valgevenes kontaktseminar, kus on osalenud ligi 80 reisikorraldajat. Valgevene on suur turg ja sealsed inimesed teavad paraku Eestist üsna vähe. Neid huvitab meri, aga Peipsi ongi nagu meri.
Tartumaa Arendusseltsil on tihedad sidemed hollandlastega, seal on suured kalameeste ühingud. Neile saab pakkuda jääpüügi võimalusi Peipsil, mis tuleb lõppkokkuvõttes odavam kui Norras või Rootsis käimine.
Veebruaris viiakse Hollandi kalamehed Kallaste karakatitsale ja kalakülla. Kui hollandlased juba Eestisse tulevad, siis jäävad nad siia pikemaks ajaks. Kindlasti saavad nad tulla Peipsi äärde ka suvel, sest nad liiguvad väga palju ringi haagissuvilatega.
HELVE LAASIK
