Riigikogu võttis vastu seadustepaketi, mille tulemusena suurenevad kehtivad riiklikud lastetoetused ning uue meetmena luuakse kolme- ja enamalapseliste perede hüvanguks lasterikka pere toetus.
Eesti põhiseadus sätestab, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alus. See tähendab, et parandades perede heaolu, tugevdame Eesti ühiskonna vundamenti ning loome eelduse rahva püsimiseks ja kasvamiseks.
Toetused kolme ja enama lapsega peredele
Lasterikka pere toetuse rakendamine võimaldab pakkuda suurtele peredele majanduslikku kindlustunnet ning sellega annab riik signaali, et lasterikkus on meie ühine rõõm ja sellega kaasnevad mured on meie kõigi ühised mured. Jagatud mure on aga teadupärast juba pool muret!
Uuringud näitavad, et võrreldes teiste leibkondadega, on vaesusrisk suurem nendes peredes, kus ülalpeetavate, sealhulgas laste arv on suurem kui tööl käijate arv. See tähendab, et kõige suurem on vaesusrisk peredes, kus on üks täiskasvanu, ning peredes, kus lapsi on kolm ja rohkem.
Eesti iibe positiivseks pööramiseks on tarvis, et suureneks just kolme ja enama lapsega perede arv. Kuidagi teisiti ei ole võimalik praegust rahvastiku vähenemise trendi loomulikul viisil vastupidiseks pöörata.
Suurte perede tarbeks luuakse täiesti uus peretoetus – lasterikka pere toetus –, mille eesmärk on vähendada suurte perede vaesusriski ning julgustada Eesti peresid kasvama. Lasterikka pere toetust on võimalik taotleda perel, kus kasvab vähemalt kolm last. Kolme kuni kuue lapsetoetusele õigust omava lapsega pere jaoks on toetuse suurus 200 eurot kuus ning seitset ja enamat last kasvatava pere puhul 370 eurot. Uus toetus rakendub alates 2017. aastast.
Riigikogus heakskiidu saanud eelnõu sätestab ka universaalse lapsetoetuse järkjärgulise kasvu. Toetus pere esimesele ja teisele lapsele tõuseb 2016. aastast 50 euroni kuus, 2018. aastast 55 euroni ning 2019. aastast 60 euroni kuus. Toetus alates kolmandast lapsest ei muutu ning selle suurus on ka edaspidi 100 eurot kuus lapse kohta.
Kui panna seadustepakett kokku, siis alates 2019. aastast saab näiteks kolme lapsega pere koos universaalse lastetoetuse ja lasterikka pere toetusega ühes kuus kokku 420 eurot. Toetuste kasvu koosmõjus väheneb prognoosi kohaselt laste absoluutse vaesuse määr 10 protsendilt, nagu see oli 2013. aastal, aastaks 2019 seitsmele protsendile.
Kriitikud võivad öelda, et lastetoetuste suurendamine ei taga automaatselt sündimuse kasvu, mida riik toetuste suurendamisega taotleb. Tõsi on see, et ainult toetuste tõstmisest iive tõusma ei hakka. Ent teisalt tulebki toetuste suurendamist vaadata ühe abinõuna meetmetepaketis, millega meie perede majanduslikku turvalisust parandada püütakse.
Kahtlemata on otseste toetuste kõrval olulised teised peredele vajalikud teenused, nagu koht lasteaias, hea kodulähedane kool, huvihariduse kättesaadavus, kvaliteetsed edasiõppimisvõimalused.
Tagasimaksesüsteemi rakendamine
Peretoetuste tõusu kõrval tõstaksin esile ka tulumaksu tagasimaksesüsteemi rakendamise, mis on järjekordne kivi Eesti ühiskonna vundamendi tugevdamiseks. Loodav tagasimaksesüsteem aitab vähendada Eestist välja rändamise üheks peamiseks põhjuseks olevat palgavaesust.
Tulumaksu tagasimakse suurus sõltub olulisel määral teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev. Tulumaksu tagasimaksesumma sissetuleku kasvades suureneb ning on suurim 480 euro suuruse brutokuupalga juures (708 eurot aastas). Sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasi makstav summa vähenema ning jõuab 649 euro suuruse brutokuupalga juures nulli.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul laiendati tulumaksu tagasimakse saajate ringi ja tänu sellele ei nõuta madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse seaduse rakendamisel töövõimetuspensionäridelt täistööajaga töötamist, et tulumaksutagastust saada.
Töövõimetuspensionärid ei suuda alati tervislikel või muudel põhjustel täistööajaga töötada ja seetõttu on vaja kaotada nende täistööajaga töötamise nõue. See muudatus loob paremad tingimused töövõimereformi õnnestumiseks.
Esimest korda saab tagasimaksetaotlust esitada 2017. aastal koos 2016. aasta tuludeklaratsiooniga.
Ühelt poolt suurendab tagasimaksesüsteem perede sissetulekut ning teisalt võimaldab parandada ka olukorda tööturul ning ergutada majanduskasvu.
Läbimõeldult tegutsedes ning mitmete seaduste koostoimel on võimalik anda Eesti arengule uus tõuge. Raha kulutamine rahva tuleviku kindlustamisse pole käsitletav jooksva kuluna, vaid investeeringuna tulevikku. Meie tulevikku.
AIVAR KOKK, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees (IRL)
