Maanteeameti ja Teede REV-2 spetsialistid tutvustasid neljapäeval Jõgeval toimunud kohtumisel valmistumist talviseks teehoolduseks. Efektiivsuse tõstmiseks on teehooldajatel sel talvel järjest paremate masinate ja seadmete kõrval abiks ka senisest põhjalikumad vahendid teeilma prognoosimiseks.
Maanteeameti lõuna regiooni hooldevaldkonna juhi Tiit Valdi sõnul on käesolev aasta toonud teehooldusse mõndagi uut. “Oleme teehooldajatele sisse viinud boonussüsteemi väga hea töö eest,” rääkis Valt. “Sellega soovime motiveerida neid tegema rohkem koostööd ning planeerima oma tegevusi paremini. Ergutustasude maksmise aluseks on uuringutulemustes väljendatud sõidukijuhtide rahuloluhinnangud riigimaanteede suvisele ja talvisele kvaliteedile. Samas on karmistunud ka sanktsioonid juhtudeks, kui meie lepingupartnerid ei täida oma kohustusi. Puuduste eest teehooldes on mahaarvamiste määra suurendatud kuni viis korda.”
Eraldi riigihanked säilitusremondiks
Valdi sõnul on hoolduslepingutest välja viidud ka teede säilitusremont ja sildade hooldamine, edaspidi viiakse nende tööde teostamiseks läbi eraldi riigihanked.
Regioonides teostavad teehooldustöid maanteeameti lepingupartnerid. “Kogu Eestis on riigimaanteede hoolduseks sõlmitud 18 lepingut, kokku on meil 12 lepingupartnerit,” lausus Valt. “Lõuna regioonis on Jõgeva, Põlva ja Valga maakonnas teehoolde tegijaks AS Teede REV-2, Tartu ja Võru maakonnas aga AS Eesti Teed.”
“Kõik Lõuna-Eesti maakonnad on oma teedevõrgu poolest suhteliselt võrdsed, maakondades on umbes 1100-1200 kilomeetrit riigiteid,” lausus Tiit Valt. “Samas on siin kogu Eesti kõige tihedam teedevõrk, sageli on kaks küla ühendatud lausa kolme erineva teega.”
Sellest tulenevalt on liiklussagedus kõrvalteedel väga väike ning just liiklussagedusest sõltub talvise teehoolduse sagedus. “Talihoolduse tellimisel ja pakkumisel on riigil vaja teha valikuid ning seetõttu on teedele seadusega määratud seisunditasemed,” ütles Tiit Valt. “Oluliseks näitajaks seisunditasemete määramisel on liiklussagedus: mida suurem see on, seda kõrgema seisunditaseme me sellele teel ka tagame, madalama tasemega teedel aga ei ole paraku võimalik kiiret talihooldust tagada.”
Kolmanda taseme lõike kolm
Teedele, kus liigub ööpäevas üle kolme tuhande sõiduki, on määratud 3. seisunditase. Jõgevamaal on selliseid teelõike vaid kolm: Tallinna-Tartu maanteel, Tartu-Jõgeva maanteel ning Jõhvi-Tartu maanteel. Lumi ja lörts tuleb neilt teedelt eemaldada viie tunni jooksul, madalama liiklussagedusega teedelt aga näiteks 12 või koguni 24 tunni jooksul. “Lõuna-Eestis on kõige rohkem teise taseme teid. Need on siin kitsad ja kurvilised, mille tõttu on tulnud tee seisunditaset kohati ka tegelikust kõrgemaks tõsta.”
Käesolevast aastast viidi oluline muudatus sisse ka teede talviste seisunditasemete loetellu. “Kehtestati uus seisunditase 3+, millega lühendati nõutava haardeteguri tagamise aega seniselt neljalt tunnilt kahele tunnile,” selgitas Valt. “Uus seisunditase kehtib põhimaanteedel, näiteks Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel kuni Võruni jne. Libeduse senisest kiirem tõrje hakkab neil teedel toimuma hommikul kella viiest kuni õhtul kella kahekümne kolmeni, öisel ajal on nende teede seisunditase madalam.”
Koolilapsed peavad kooli saama
Jõgevamaal teehooldusega tegeleva AS-i Teede REV-2 Jõgeva piirkonna teemeistri Hardi Kuimetsa sõnul on talvised hoolderingid paika pandud just vastavalt tee seisundinõuetele. “Esmatähtsad on kolmanda seisunditaseme teed, seejärel tulevad teine ja esimene tase,” selgitas Kuimets. “Hoolderingide tegemisel püüame kindlasti arvestada ka bussiliiklust.”
Kohtumisel viibinud omavalitsusjuhid tõstatasid probleemi, et õpilaste bussiliinide tõttu on vallateede hooldajad kohustatud lume tõrjuma hommikul kella seitsmeks, hooldajatel tuleb aga vallateedele pääsemiseks sageli läbida riigimaanteid, kus tegutseb teine hooldaja, ning lumi on selleks kellaajaks, kui bussid liikuma hakkavad, veel koristamata. Maanteeameti esindajad kinnitasid, et riigil puudub võimekus lükata kõik riigimaanteed selleks ajaks lahti, kuid koostöö kohalike hooldajatega on nende hinnangul võimalik. Koostöö parandamiseks lubati veel enne talve algust korraldada omavalitsuste ja teehooldajate kohtumisi.
Infot talviste teeolude kohta saab kohalik teemeister mitmest allikast. “Mina saan infot selle kohta, mis teedel on öösel ja hommikul toimunud, eelkõige patruli käest ning ise ringi sõites,” lausus Hardi Kuimets. “Lisaks sellele on abiks ka maanteeinfo keskus, kuhu saavad ka liiklejad helistada, ning kohalikud transpordiettevõtted, kes annavad samuti teeolude kohta infot.”
Sel talvel on teehooldajatele appi tulemas aga uus teeilma prognoosimise süsteem. “Varem saime infot tavailma prognoosidest,” lausus Kuimets. “Teeilmajaamad näitasid meile ainult hetkeolukorda või saime nende abil minevikku vaadata, selle põhjal on aga raske ilma prognoosida. Nüüd on meile koostöös Teede Tehnokeskusega välja pakutud lahendus, kus teeilmajaamade info töötab koos tavaprognoosidega. See võimaldab konkreetse paiga ilma, temperatuuri ja sademeid senisest täpsemalt prognoosida. Tänu sellele saame teha näiteks eelpuistet või masinaid senisest aegsamini välja saata.”
Maanteeameti peadirektori asetäitja Tarmo Mõttuse sõnul ei ole uus süsteem hetkel veel kõigile huvilistele mõeldud. “Pikemas perspektiivis saab see avalikuks, aga praegu on see tavaliiklejatele veel liiga keeruline,” lausus Mõttus. “Lähema paari aastaga peaks valmima lihtsam variant. Praegu hakkavad seda aga katsetama teehooldajad, tänu sellele saavad nad teha täpsemaid otsuseid ning seetõttu väheneb kindlasti ohtlike situatsioonide arv põhimaanteedel, kus liiklus on kõige tihedam.”
Info ilmastiku- ja teeolude kohta
Maanteeinfokeskus – telefon 1510, www.mnt.ee
Teekaamerad ja -ilmajaamad – www.balticroads.ee
Tark Tee – tarktee.mnt.ee
Mobiilirakendus Waze
MATI ALEV
