Bianka Plüschke Altof tutvustas hiljuti maaeluministeeriumis toimunud seminaril “Maaelu kuvand – milline see on? Kas ja kuidas saame seda muuta?” oma doktoritööd. Teadlane oli uurinud Päevalehe, Postimehe ja Maalehe 296 artiklit ääremaa teemal, mida kirjutasid peamiselt meessoost ajakirjanikud ning teadlased ja poliitikud, kes esindavad linnu. Nemad loovad kirjasõnas piirkonna kuvandi.
Lisaks sellele on ta lähemalt uurinud, kuidas setud ja mulgid ääremaa mainest lahti said. Mõlemas piirkonnas moodustati haldusreformi käigus ka kuvandile vastav omavalitsus. Teadlane selgitas, et piirkonna kuvandi alusel tehakse enamasti ka otsuseid – kas siis emotsionaalselt või pragmaatiliselt. Kuhu reisin, kuhu kolin, kus näen investeerimispotentsiaali? Kui piirkonnal on idüllilise kultuurilooga ning looduslikult kaunis kuvand, siis on sellel paigal lihtsam areneda. Kui on ääremaa või sisutu kuvand, siis on väljavaated arenguks kehvad.
Setode väärt kogemus
Elutee on viinud mind kokku kahe ettevõtliku ja nutika naisterahvaga, kes on üle kümne aasta Setomaa heaks töötanud. Üks neist aitab Euroopa tugirahasid piirkonda tuua ja koordineerib arendusprojekte. Teine juhtis pikka aega MTÜd Setomaa Turism. Uurisin nende käest, mida setud igapäevaselt teistmoodi teevad. Kui teadlase analüüsist selgus, et kuvandi kujundamisel on valida kolme lähenemise vahel, siis püüan sellest lähtuvalt kirjelda, mida see väike piirkond Eesti kagunurgas teistmoodi teeb.
Esiteks: ei tegele kuvandiga.
Sel juhul omistatakse kohale ääremaa ja kauge metsaküla maine vaikimisi ja kohalik linn saab „depressiivse Eesti väikelinna” kuvandi. Nimetatud laul oli populaarne mõned aastad tagasi ja sildistas need paigad, kus ei toimu sisulist arengut. See strateegia jäeti Setumaal kõrvale.
Teiseks: kuvandi ümberpööramise strateegia.
- aastate alguses tulid Setomaale rootslastest investorid ning neile selgitati piirkonna arengu vajadusi. Investor, olles piirkonnaga tutvunud, tegi järelduse, et selles paigas on palju masendust ja vähe eneseusku, seega pole sinna mõtet investeerida, sest piirkond ei hakka arenema. Setod said aru, et kuvandit on vaja muuta. Nad hakkasid tööle ideega säilitada oma elujõuline kultuur, mis mõjutab piirkonda positiivselt. Valiti idüllilise kauni maaelu ja pärandkultuuri kuvand ning piirkond hakkas tasapisi muutuma.
Aastal 2013 tõusis esimest korda sealne elanike arv. Setomaal on hea tulemusjuhtimise süsteem ja ühine piirkonna strateegia. Üheks eesmärgiks on tagada, et elanike arv oleks vähemalt 2013. aasta tasemel ka aastal 2025. Setod peavad strateegia koostamise juures silmas põhjus-tagajärg seoseid ning kasutavad Soomest pärit OECD juures töötava teadlase Tomas Hanelli soovitusi, kelle väitel päästavad ülikoolilinnast väljaspool olevaid piirkondi „neli õlekõrt“. Need on piirkonna (maa)varade väärindamine, turism, atraktiivne elupaik ja väga hea strateegiline planeerimine.
Kedagi ei jäeta kõrvale
Ühise visiooni saavutamiseks saavad piirkonna asutuste eestvedajad kord kuus arenduskoosolekul kokku. Kohtuvad valla juhid, turismiettevõtete juhid, kohaliku ajalehe eestvedaja, muuseumi juht ja muud arendustegevusega seotud spetsialistid. Valla poolt tegeletakse süsteemselt kohalike inimestega ning Seto Kongress tegeleb väljaspool Setomaad elavate kogukondadega, keda on ca neli korda rohkem kui tänases vallas elanikke. Kedagi ei unustata ning kõik seotud isikud kaasatakse piirkonna tegemistesse. Süsteemne on lähenemine ka turismile. Külaliste tarvis on turismimarsruudid ning -paketid kenasti disainitud ning kodulehekülgedel käib aktiivne turundamine.
Kolmandaks: enese ääremaastamise strateegia.
Sellega sobiks „pommiaugu” kuvand. Sarnast lähenemist praktiseerivad Ida-Virumaa linnad üsna tihti. Müüvad oma hädasid ja viletsust ning küsivad igalt poolt toetust. See on keeruline strateegia ja võib kohalikke elanikke häirida niivõrd, et nad lahkuvad piirkonnast. Rahvastikuregistri andmetel vähenes näiteks Jõgeva valla territooriumil elanike arv viimasel aastal 304 võrra. Kui 2017. aasta esimese jaanuari seisuga oli kokku kolmes vallas ja Jõgeva linnas 14 193 elanikku, siis 2018. aasta alguse seisuga 13 889. Kui Jõgeva valla maapiirkondadesse tuli elanikke juurde, siis Jõgeva linnas vähenes rahvaarv 319 võrra. See on tõsine probleem.
Kuvandi muutmisega ja strateegia abil õnnestus setodel elanike lahkumine peatada juba aastal 2013. Nad kaalusid uue valla nimetamist Värska vallaks, kuid see idee ei ühendanud kogu piirkonda ja nüüdseks on Setomaa vald.
Tuleb süsteemselt tööle hakata
Mida meie peaksime pärast kevadist suurt sula tegema Jõgeva külmavalla ja lumehelbekese kuvandiga? Mida peaksime tegema, et suvel piirkonda külastav ajakirjanik ei uuriks esmalt, kuidas teil siin „pommiaugus“ läheb või piirkonna enimkasutatud Facebooki leht „Võimalik vaid Jõgeva vallas“ ei kajastaks lugusid, mis on tihti sarnased telesaatega „Võimalik vaid Venemaal“? Kas meil võiks Vooremaa bränd sarnaselt tööle hakata ja mõõdetavaid tulemusi anda?
Küsisin Otepäält pärit Tartu mehelt ühel ärikohtumisel, mida tema Jõgeva valla kui külma- ja talvepealinna piirkonna püüdlustest arvab.
Muigama hakkas. Kas ka meie peaksime kaaluma, missugune nimi ikkagi müüb meie piirkonda? Kas Jõgeva või Vooremaa? Piirkonna kuvandit on võimalik muuta, samas peab tegelema ka sisu arendamisega, sest tühi kott ei seisa püsti. Kohalike kogukondade aktiivsus on oluline. Kui nemad usuvad Vooremaa kuvandi ideed, siis nad on võimelised oma piirkonnas positiivseid muutusi esile kutsuma. On viimane aeg hakata süsteemselt tööle, et seda viga parandada.
Kui Setomaa seda kaugel Eesti ääremaal suudab, siis miks ei suudaks seda Vooremaa? Kas meil võiks piirkonda ühendav Vooremaa kuvand sarnaselt Setomaaga aidata piirkonnal paremaid arengueeldusi tekitada? Setodel on oma kultuuritraditsioonid, meil on Palamusel Lutsu pärand, Tormas Jakobson ja ärkamisaeg ning Laiusel endise Rootsi impeeriumi keskus. Need on kihelkonnad, kus on palju head kultuuripärandit säilinud.
Setodel on Värska kuurort, mille abil meelitatakse külastajaid piirkonda kauemaks puhkama. Meil on Kuremaa. Mini-spaa, terviserajad ja -keskus on Kuremaal juba olemas. Meil on Jõgeval raudteejaam, Tartust jõuab piirkonda juba 29 minutiga ning tulevasest uuest Ülemiste terminalist Tallinna lennujaama kõrvalt ühe tunni ja 19 minutiga. Need on meie eelised, mida setodel pole.
KAIDO VÄLJAOTS, kuremaalane
