Tuleva aasta 1. juulist saab tasuta sõita üksnes maakonnasisestel liinidel, kaugliinid jäävad endiselt tasulisteks ja rongis ei saa samuti tasuta sõita.
Jõgevamaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heldur Lääne rääkis, et tormilisi arenguid pole olnud, kuid samm sammult on asjad liikunud.
Meie maakonnas eeltöö tehtud
Jõgevamaal on praegu nii, et kui inimene ostab pileti, on tema sõit registreeritud. Kui ta ei pea maksma, siis kes ja kuidas registreerib sõidud. “Meil on pidevalt jutt, et liinidest on puudus, aga praktilise poole pealt paistab, et reisijatest on puudus. Meile on ülioluline teada saada, kus reisijad veel liiguvad,” rääkis Lääne. Tema sõnul vaadatakse liinide ümberkorraldamisega alati, kes kuhu veel liigub. Praegu tahame paar liini ümber tõsta, aga osa inimesi liigub vastassuunas, ei saa. Liinivõrgu kindlaksmääramine on raske selles mõttes, et peab tundlik ja väga täpne olema.
Tasuta bussisõit toob tõenäoliselt reisijaid juurde ehk pigem Jõgeva ja Põltsamaa ning Mustvee ümbruses. Pikematele otsadele tõenäoliselt sõitjaid eriti juurde ei tule.
“Õnneks tehti uut hanget välja kuulutades mullu otsus, et soetatakse uued kassaaparaadid. Tol ajal olid need kõige moodsamad, mis meie riigis toimisid. See õnnestus ja läks kenasti töösse. Nüüd on meil Jõgevamaal tehniline pool tasuta ühistranspordi ettevalmistamiseks tegelikult olemas. Meil on samasugune ühiskaardi süsteem nagu Tallinnas, võimaldades ka mitut ristkasutust. Igal pool meie riigis seda veel pole. Meie reisija jaoks on see tavapärane asi, mõnel pool tuleb veel tublisti vaeva näha,” tunnistas Lääne.
Meie ei pruugi Tallinnas tasuta sõita saada
On deklareeritud, et sissekirjutusest hoolimata on inimestel õigus tasuta sõita. Tallinna ühiskaardiga oleks siis inimesel tasuta sõidu õigus kohe olemas, ta lihtsalt peaks oma kaardi valideerima.
Kas meie inimesed saavad siis ka Tallinnas tasuta sõita, pole teada. Lääne rõhutas, et jutt käib maakondlikust tasuta transpordist, aga Tallinna puhul on tegemist omavalitsuse korraldatud ühistranspordiga. Seega ei pruugi üleriigiline korraldus kehtida Tallinna kohta. Kuidas täpsemalt, näeme mõne aja pärast.
Kõik sõidud saavad fikseeritud. “Püsisõitjaid on meil praegu kuni viiendik kaartide omanikest. Kaarte tuleb muretseda rohkem. Kuidas kaarte jagatakse, ei ole teada. Fakt on, et neid tuleb juurde tellida. Kindlasti on kaardid isikustatud nagu Tallinna ühiskaart, mitte nii nagu Elronis. Seda saab iga inimene kodus teha ja sellega saavad meie kaardikasutajad väga edukalt hakkama. Keda on vaja aidata, siis küll me aitame. Siiani on kõik probleemideta sujunud.
Reisija peaks soetama endale kaardi
Reisija peab soetama endale kaardi, samuti nagu tallinlased pidid endale soetama nn rohelise kaardi. Praegu maksab meie maakonnaliinidel kasutusel olev kaart kaks eurot, kui palju tulevikus, ei ole teada. Kallimaks ta Lääne hinnangul vaevalt läheb, sest tellida tuleb suurem kogus ning niiviisi peaks kaardi saama hoopis odavamalt.
Maakondliku ühistranspordi kasutajatest kümme kuni üksteist protsenti sõidab stabiilselt kindlat marsruuti. Nendega pole Lääne sõnul mingeid probleeme. “Meie kassasüsteem võimaldab registreerimist ja inimene saab oma kliki teha, meie jaoks on see oluline. Üksikud sõitjad tulevad tõenäoliselt nullpiletiga, sest kassa on olemas, juht väljastab ühekordseks sõiduks null-pileti, seal on kõik peal, kust kuhu sõideti. Kaartidega ei pea hakkama tormama, kui inimene on püsisõitja, on tal lihtsam oma klikki teha ja ta muretseb selle kaardi. Et me üleöö järsku peame omama kaarte, sellist paanikat tõenäoliselt ei tule,” tõdes ta.
Tasuta ühistranspordi mõju kaugliinidele võib olla hukatuslik, samadel teelõikudel ilmselt hakatakse eelistama tasuta maakondlikke liine isegi mõningase ebamugavuse korral ja paljude peatustega kaugliinid ei tarvitse reisijate puudusel enam neid peatusi teenindada. Mis saab sellisel juhul Tartu-Jõgeva-Rakvere liinidest, pole teada.
Kaugliinid jäävad igal juhul tasulisteks
Tõenäoliselt jäävad kaugliinid tasulisteks ja Heldur Lääne sõnul kasutavad inimesed võimalusel siis pigem maakonnaliini. “Kaugliinid kaotavad siis need peatused ära, kuna nendes kaugbussiliinide reisijate arvud kukuvad. Kaugbussiliinide vedajad loevad oma reisijate arvu väga, sest kohati on neil tõesti piiripealne lugu, st kas liin on tasuv või mitte. Siis ei pruugi me enam Piibe maanteel asuvatest bussipeatustest ei Rakverre ega Tartusse saada ning ka Adaverest Tallinna ega Tartusse, vaid peab üle Põltsamaa minema.”
Samas kui kaugliinid sõidavad sama kaardisüsteemiga, siis saab oma kaardile raha laadida ning samuti sõita. Ainult et mitte tasuta. Näiteks GoBussis saab praegu juba täiesti vabalt tasuda meie kaardiga,” märkis Lääne.
Tehnilise poole pärast ei pea tema sõnul meie reisija üldse muretsema. Kui on olulisi teateid, saab neid läbi ajalehe teada anda.
Liine on juurde tulnud ja tuleb veel
Avinurme ja Lohusuu valdades on õnneks praegu vallaliinidega oluline sõiduvajadus kaetud. Ühendus Mustveega on olemas ja seda jätkatakse. Ühendused on tagatud ka kaugliinidega. Juurde võib tulla mõni liin.
Tabivere oli juba varem üpris nõrgalt Jõgevaga seotud, rohkem pigem Tartuga. Rohkem oli Pala Jõgevaga seotud. Palalt ei võeta ühtegi liini ära, kõik jääb nii nagu seni on olnud. Traditsioonid on olulised, midagi ära ei võeta. Leping pigem lubab juurde panna. Õnneks ei ole suuri n-ö mullistusi tekkinud. Ka vedajaga on kokku lepitud, et mees ja buss saavad tööd terveks päevaks. Praegu püüame olemasolevate baasil hakkama saada.
Jõuluks peaks kõik selgeks saama
Maanteeamet on teinud ettepanekud olemasolevate lepingute muutmiseks, sest riigis muutuvad seadused ja seniseid lepinguid tuleb muuta. Sellega pole kiire, aasta lõpuks tuleb sisuline pool valmis saada, kuid fikseerimine ja täpsem paikapanek tuleb järgmise aasta algul. Riigieelarvet pole veel vastu võetud ja lõplikult asju kindlaks määrata ei saa.
Lepingud on kahepoolsed ja neid kiputakse vaidlustama. Juriidiline töö peab olema täpne ja õigeks ajaks tehtud. Teine pool on Lääne hinnangul rahastamine, kuidas kõik saab olema ja kas sellest rahast, mis riigieelarvest ette nähtud, peaks jätkuma, ei ole teada. Praegu on umbkaudsed numbrid, esimene aasta on poolik, st tasuta sõit algab 1. juulist ja kogu aastast pilti ei saa. Loodetavasti see kõik laabub. Reisijat see muidugi ei huvita, tema tahab sõita tasuta.
Ühistranspordikeskused teevad alates 2018. aasta 1. jaanuarist lepingud maavalitsuse asemel hoopis maanteeametiga. Ühistranspordikeskused on mittetulundusühingud, valdade ühinemisel on loodavad suurvallad nende õigusjärglased ja neljandana saab riigi esindajana osanikuks maanteeamet. Kõik halduslepingud peavad olema tehtud tänavu 15. novembriks, kui neid pole õigeks ajaks jõutud teha, lähevad otse maanteeameti alluvusse ja amet ise otsustab, kes millise ühistranspordikeskuse alla peab minema. Nii et jõuluks on täpselt teada, millised maakonnad võidakse veel Jõgevamaa ühistranspordikeskusega liita.
HELVE LAASIK
