Täna tehakse ära Eesti suurim juubelikingitus maailmale. Üleilmne Maailmakoristuspäev, millega kingitakse inimestele puhtam elukeskkond, algas juba eile tund enne südaööd Vaikses ookeani Fidži ja Vanuatu saarelt ja lõpeb ligi 30 tundi hiljem Hawaii saarel.
Koristusaktsioonil hoitakse silma peal Tallinna Ülikooli fuajeesse koondatud staabist. Umbes 300 vabatahtlikku kogub juhtimiskeskuses jooksvalt infot kõikidest koristamisaktsiooniga liitunud riikidest ning on nõu ja jõuga abiks meeskondadele üle maailma. Eesti suurima juubelikingituse tegemisel osaleb miljoneid inimesi 150 riigist üle maailma.
„Eestit võidakse väikeseks riigiks pidada, kuid meie teod on suured ja võimsad,“ sõnas Eesti Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa. „Juubeliaasta puhul toimub maailma suurim kodanikualgatus, millega kingitakse puhtam maailm järgnevatele põlvkondadele,“ lisas ta.
Ettevalmistused on käinud mõnda aega
„Teeme Ära!“ juhi Eva Truuverki sõnul on see olnud uskumatu teekond. „See on olnud väga pikk ja käänuline tee. On olnud suuri ja väiksemaid tagasilööke, aga me oleme päral. Aktsioon, mida on peetud hullumeelseks ja võimatuks missiooniks algab juba loetud tundide pärast. Me ei tea veel, millega see lõpeb, kuid meil on juba põhjust uhkust tunda ainuüksi fakti üle, et pisikese Eesti riigi kümne aasta tagusest algatusest on nakatunud peaaegu kogu planeet,” lausus Maailmakoristuse juht Eva Truuverk eile.
„Tundke uhkust Eesti üle, tulge laupäeval välja koristama, kutsuge kaasa sõbrad ja tuttavad ükskõik kus maailma otsas nad parasjagu viibivad ning hoiame pöialt, et juba mõnekümne tunni pärast saaksime raporteerida – see õnnestus, me oleme muutnud maailma. Eesti on kinkinud oma 100. juubeli puhul maailmale midagi, mille väärtus on hindamatu.
Tahan kõigile südamele panna, et veel on võimalus Eesti suurimast kingitusest maailmale osa võtta ja meie planeedile head teha,“ rõhutas ta.
Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler nimetas eilsel valitsuse pressikonverentsil Maailmakoristuspäeva lisaks ettevõtmise peaeesmärgile suurejooneliseks Eesti reklaami ja mainekujunduse aktsiooniks. „Maailmas on kindlasti väga palju neid, kellele Eesti seostub ainult ühe asjaga – see on see sama Maailmakoristuspäev, mis on 100 protsenti meie kodanike endi ellu kutsutud ja mille mõju on kindlasti kordades suurem kui mitmetel meie riigiametite ja sihtasutuste algatatud meetmetel. See on Eestile väga hea võimalus ennast maailmas tutvustada,“ rääkis Kiisler, kes läheb koos keskkonnaministeeriumi kolleegidega koristustalgutele Harjumaale, Ämari lähedale metsa.
Maailmakoristuspäeva Jõgevamaa koordinaator Pille Tutt ütles, et ettevalmistused on selleks käinud juba mõnda aega.
„Mustvees on üks koristusobjekt kindlalt paigas, on ka vabatahtlikke registreerunud. Jõgeva vallas on koristuspäevaga seotud Taimi Eesmäe, kes on sellega tegelenud juba septembri algusest. Põltsamaa vallal on kontaktisikuks vallavanem Margus Möldri. Jõgevamaal toetavad kõik kolm omavalitsust maailmakoristuspäeva. Vallavalitsuste vastutada on koristatud prügi äraveo korraldamine,“ rääkis ta.
Eestis on kaardistatud 1200 punkti
Mustvee valla keskkonnaspetsialisti Tatjana Obuhova sõnul selgus prügikohtade kaardistamise käigus, et Mustvees on üks suurem objekt, millele peatähelepanu pöörata. Nimelt on Jõe tänava lõppu veetud hulgaliselt prahti ja seepärast tuleb seal suurem koristamine ette võtta.
Põltsamaa vallavanem Möldri rääkis, et vallal on loomulikult valmisolek vabatahtlikke prügi äraveoga toetada, kuid esialgu pole temaga veel keegi sel teemal ühendust võtnud.
Jõgeva valla keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäe kiitis vallarahvast „Teeme Ära!“ koristuspäevadel osalemise eest ja märkis, et sellest ajast on juba tuntud prügikohtadel silma peal hoitud ning prügi otsimisel tulid nüüd välja ainult mõned kohad.
Küll aga on Palamuse Lionsi klubi võtnud nõuks pärast Maailmakoristuspäeval toimuvat Suurt Paunvere Väljanäitust ja Laata Palamuse aleviku koristamisele õlg alla panna. Loomulikult toetab ka Jõgeva vald seda aktsiooni.
Maailmakoristuspäeva meeskonna liikme Dolores Danieli sõnul oli 2. septembriks üle Eesti kaardistatud ligi 1200 prügipunkti. „See tähendab tegelikult ligi 300‒500 talgut, mille hulgas on ka paljude ettevõtete talgud,“ märkis ta. „Prügi siiski koristamata ei jää. Paljudes kohtades on see juba tehtud.“
Maailmakoristuspäeval saab ka veebis pilku peal hoida. Seda kajastavad nii nende enda koduleht www.maailmakoristus.ee kui ka Eesti Rahvusringhääling.
ANDRA KIRNA
