Eesti Taimekasvatuse Instituudi kaunviljade ja õlikultuuride teadur Lea Narits ja geenipanga osakonna juhataja Külli Annamaa osalesid möödunud nädalal Moldova Geneetika, Füsioloogia ja Taimekaitse Instituudis toimunud rahvusvahelisel konverentsil. „Seal räägiti mitmesugustest õli- ja proteiinikultuuridest, näiteks põld- ja sojaoast, päevalillest, maisist, aretusmeetoditest ja sellest, kuidas nende geneetilisi ressursse näiteks toidu tootmises kvaliteedi tõstmiseks kasutada,“ rääkis Narits.
Nii tema kui Külli Annamaa said konverentsilt tööks vajalikke teadmisi. „Kui hakata teemasid oma peas läbi mõtlema, siis kindlasti sain inspiratsiooni uute aretusmeetodite proovimiseks, sest olen ju sordiaretaja,“ sõnas Lea Narits, kes arvab, et ka Eestis võiks proovida näiteks kemikaalide toel mutante luua ja vaadata, mis välja tuleb. Ka resistentsusaretuse meetodid tundusid talle põnevad ja neid soovib ta ka oma töös kasutada. „ Külli Annamaa sai huvitavaid ideid, kuidas korjata ja kasutada kohalikke geneetilisi ressursse, sest metsikute liikide kasutus oli konverentsil tugevalt esindatud,“ lisas ta.
Metsikuteks liikideks võib Eestis pidada näiteks ristikuid ja metsas kasvavat seahernest. „Võib ju mõelda, et elame põhjas ja siin kultuurtaimede metsikuid sugulasliike ei ole, aga kui otsida, siis leiab küll,“ kinnitas Lea Narits.
KERTTU-KADI VANAMB
