Tabivere kool pälvis kõrge tunnustuse

Kooliaasta alguse puhul maakonnakeskuses toimunud pidulikul aktusel tunnustasid Jõgeva maavalitsus ja omavalitsusliit maakonna paremaid pedagooge. Kuulutati välja ka Jõgevamaa aasta tegu hariduses. Selle tunnustuse pälvis Tabivere põhikool väärtuskasvatuse kava elluviimise eest.

  1. aasta kevadel kirjutasTabivere gümnaasiumi direktor Piret Siivelt Vooremaasse artikli “Rühime optimistlikult edasi”. Seal tõi ta välja, et kahel viimasel õppeaastal on Tabivere koolis pööratud erilist tähelepanu teadlikule väärtuskasvatusele. 2011./2012. õppeaastal sõnastati ühiselt kooli põhiväärtused, valmis uus arengukava ja väärtuskasvatuse kava.

Väärtuskasvatus kui elu- ja tööstiil

Mida siis kujutab endast konkreetselt ja sisuliselt väärtuskasvatuse kava, mida hakati Tabivere koolis ellu viima alates 2011. aasta sügisest, kui Piret Siivelt direktorina tööle hakkas?

Iga õppeaasta alguses sõnastatakse väärtuskasvatuse kava põhisuund ja pannakse õppeveerandite kaupa paika eesmärgid. 

“Näiteks 2011./2012. õppeaasta esimesel ja teisel veerandil viidi õpilastele läbi väärtuskasvatuse tunnid. Kooli töötajatele korraldati koolitus Väärtuskasvatus koolikultuuri kujundajana ning lastevanemate koolitus Kooli ja kodu väärtused. Teisel poolaastal korraldati õpetajatele koolitus teemal Praktilised näited väärtuskasvatustöös ning vesteldi õpilastega kooli põhiväärtuste teemal,” rääkis koolijuht.

Väärtuskasvatuse juurde kuulub ka loovuse arendamine. Nii tegi iga klass tol esimesel õppeaastal konkursi korras oma väärtuste puu ning valmisid teemakohased kirjatööd. Suurt tähelepanu pööratakse keskkonnateadlikkusele ja loodusearmastusele, rahvapärimusele, rahvakalendri tähtpäevadele.

“Meie-tunnet tugevdame traditsiooniliste ühisettevõtmistega: õpetajate päev, hingedepäev, isadepäev, jõulud. Korraldame matku. Hoiame kontakti kooli vilistlaste ja endiste õpetajatega. Korraldame loovtööde konkursse, millel on alati üks konkreetne teema, näiteks kingitus sõbrale, vanast uus jne. Kavva kuuluvad omaloomingukonkursid, uurimistööd, õpilaskonverentsid. On koostatud kooli almanahh,” rääkis Siivelt.

Harjutakse oma mõtteid väljendama

“Õpilased saavad võimaluse väljendada oma väärtushinnanguid ja arusaamu aruteludes ja käitumises, mõelda selle üle, kuidas nende teod võivad teisi inimesimõjutada. Aitamaks õpilastel jõuda selgusele iseenda ja teiste väärtushinnangutes, toimus eelmisel õppeaastal kirjatööde konkurss “Väärtuste avaldumine koolielu lugude kaudu” ning käesoleval õppeaastal viidi läbi vastavateemaliste loovtööde konkursid,” kirjutas Siivelt 2013. aasta kevadel ilmunud artiklis.

Juba siis oli muide teada, et mitukümmend aastat kesk- ehk gümnaasiumiharidust andnud õppeasutusest saab peagi põhikool. 2014. aasta sügisel gümnaasiumiosa suletigi, kuid väärtuskasvatuse teema jäi koolis endiselt aktuaalseks ning on seda siiani.

Kooli väärtuskasvatuse kava sisu on koolijuhi sõnul kahe õppeaasta kaupamuudetud.

“Alates 2013./2014. õppeaastast toimuvad koolis kord kuus üldkogunemised, kus üks klass esineb kooli ees antud õppeaastal kokkulepitud väärtuskasvatuse kavast koorunud teemadel. Meie koolis on kõik sellega harjunud, et õpilased sageli kogu kooli ees üles astuvad,” rääkis Piret Siivelt, kes alustas äsja Tabivere kooli direktorina seitsmendat õppeaastat.

Plaanid alanud õppeaastal

Iga veerand on seotud ühe perioodi sündmustega Eesti ajaloos. Iga kuu üldkogunemisel esineb üks klass lavastusega ühe ajaloolise perioodi/ sündmuse tutvustamiseks.

Piret Siivelti kinnitusel on kogu koolipere väärtuskasvatuse kava hästi vastu võtnud. “See on suur osa meie kooli üldtööplaanist ja koolikultuurist,” lisas koolijuht.

Äsja pälvitud tunnustus ei ole Tabivere koolil ainuke: 2013. aastal omistas Tartu ülikooli eetikakeskus koolile väärtuskasvatuse kooli ja hea kooli rajaleidja tiitli. Ja aastal 2014 tunnistati Piret Siivelt aasta õppeasutuse juhiks Jõgevamaal.

Käesoleva õppeaasta plaanid ja teemad

Et saada väärtuskasvatusele suunatud tööplaanist päris konkreetne ettekujutus, on 2017./ 2018. õppeaasta põhiteemad ja kava nii, nagu see vastavas dokumendis kirjas on.

I veerand: muinas- ja keskaeg

September – muinasaeg

Oktoober – keskaeg

II veerand: uusaeg

November – 16.-17. sajand

Detsember – 18.-19. sajand

III veerand: 20. sajand

Jaanuar – I maailmasõda

Veebruar – Eesti iseseisvumine

Eesti Vabariik 100 tähistamine

Märts – Nõukogude okupatsiooni periood

IV veerand: 1991-2016

Aprill – Eesti taasiseseisvumine

Mai – 21. sajand

Süvendatud tähelepanu Eesti riigi 100 aastale ajaloos.

KAIE NÕLVAK

blog comments powered by Disqus