Seikluskasvatuse kaudu õpetatakse koostööd

8 pilt 3

Laiuse, Kuremaa, Palamuse ja Jõgeva aleviku noored panid kevadisele koolivaheajale seiklusliku punkti värvikuulimänguga Siimusti metsas ning laserlahinguga Kuremaa mõisapargis.


Nelja noortekeskuse pea poolsada noort jaotati vanuse järgi kahte gruppi. Nooremad, 7–11 aastased kogunesid esmaspäeva õhtul noorsootöötajatega Siimusti laululava ümbritsevasse metsa. Neid ootas ees värvipallidega metsalahing. Värvipalliinstruktor ja mängu juht Toomas jagas osalejad kahte meeskonda. Siniste ja roheliste maskide taha peitunud seiklushimulised mängijad tegid läbi mitu taktikaliselt põnevat olukorda.

Vanemad osalejad kogunesid Kuremaa mõisaparki. Õhtuhämaruses peeti maha laserlahing. Idee lahinguid korraldada tuli Jõgeva alevikus elavalt Rasmus Randojalt, kel olid värvipallidega varasemast positiivsed kogemused. Koos noorsootöötajaga erinevaid variante uurima hakates avastati ka laserlahing.

Eelkõige aus mäng

Pärast paari tundi metsas müttamist olid osalenud õnnelikud ja mõnusalt väsinud. Kert, Arthur ja Kaspar teatasid õhinaga, et nad said ülivinge mängukogemuse. Poisid mängisid värvipalli esimest korda ning mäng ületas nende ootusi. „Muljed on head. Mäng oli aus ning võistlejad heal tasemel,“ rääkis Kert. Võidukalt väljus värvipallilahingust Siniste meeskond, kuhu poisid kuulusid. Arthur selgitas, et võidu tagas vastaste eksimus. „Lasin ühe vindiga värvikuuli vastase kiivri pihta. Värv pritsis kiivril laiali ja vastane arvas, et äkki läks talle midagi suhu. Kontrollimiseks võttis ta kiivri peast, aga see oli reeglite range rikkumine. Nad said viis miinuspunkti.“ Kaspar lisas, et mängus on ohutuse tagamiseks kõige olulisem kiiver ning seda ei tohi mitte mingil juhul ära võtta. Isegi need, kes mängu ajal oma kiivrit puudutasid, kaotasid punkti. Kert märkis, et vastaste eksimuse kõrval tagas nende edu läbimõeldud mänguplaan. „Vastased raiskasid kohe alguses kõik oma värvikuulid ära, meie hoidsime omi ning piirasime nad sisse,“ sõnas Kert.

Lähenevas keskööhämaruses võttis Kuremaa mõisapargis taktikaliseks mänguks kohad sisse 28 osalejat. Seitsmeliikmelisi võistkondi oli neli. Esimesest lahingust võidukalt saabunud Rasmus teadis rääkida, et eduka mängu taga on kannatlikkus, pimedas orienteerumise oskus ning õige hetke tabamine. Tema võistkonnakaaslased Renate ja Küllike lisasid, et määravaks sai asukoha valik ning kannatlik ootamine. Ühel hetkel loobusid vastased passimisest ning hakkasid asukohta vahetama.

„Kui keegi liikus, suunasime laserikiired sinna,“ sõnas Küllike. Noored ei olnud varem laserlahingus osalenud, ent Rasmuse kinnitusel oli see „väga äge“.

Pärast väikest puhkepausi ning supi söömist asusid võitjad ja kaotajad uuesti omavahel võistlustulle. Esimeses mängus võidu saanute taktika oli teiseski lahingus lihtne ja töökindel: läbimõeldud plaan ning tasa ja targu vastase selja taha hiilimine.

Kuigi mõlemas mängus oli võistluslikkust, ei olnud eesmärk võitja väljaselgitamine. Põhiline oli koos eakaaslastega põnevalt vaba aega sisustada ning omavahel lähemalt tuttavaks saada. Laiuse, Kuremaa ja Jõgeva aleviku noored on ka varem koostööprojekte teinud ning omavahel tuttavad. Palamuse noortega algas aga aktiivsem koostöö pärast omavalitsuste ühinemist.

Seiklus kasvatab

Jõgeva aleviku noorsootöötaja Kertu Soonbergi sõnul oli  koostöö ühise seikluskasvatuskoolituse korraldamiseks esmakordne. Kui koos tegutseda, on rohkem nii osalejaid kui raha. Noortel on kindlasti huvitavam ja nad leiavad uusi sõpru. Algselt oli igale noortekeskusele seikluskasvatuseks ette nähtud 300 eurot. „Saime nelja keskuse peale 1200 eurot ning mõlemad tegevused rahastatud,“ märkis Kertu.

Nagu nimigi ütleb, ühendab seikluskasvatus seiklemise ja kasvatuse. „Noored õpivad kuulama ja koostööd tegema,“ lausus Kertu. Vajalik on omamoodi distsipliin. Turvalisuse huvides tuleb mängijail mõista, miks on vaja värvilahingus kiivrit kanda ning tuhat eurot maksva laserrelvaga mängides jooksmisest ja hüppamisest hoiduda.

Laiuse noorsootöötaja Kaide-Liis Suurväli lisas, et ühiste mängudega on väga hea meeskonnatööd harjutada. Lisaks noortele said kogemusi ja värskeid mõtteid ka noorsootöötajad.

„Igapäevases töös me seikluskasvatuse valdkonda nii lähedalt ei näe. See kogemus annab julguse korraldada edaspidi orienteerumismänge ja tegutseda maastikul,“ lausus Kaide-Liis. Kertu tõi välja, et tema sai palju uusi kogemusi organisatoorse poole pealt. Kui alguses oli plaan suure innuga metsa minna ning värvikuulidega lahingut pidada, siis ühel hetkel taibati, et selleks on ikka luba vaja. Samamoodi tuli kooskõlastada Kuremaa pargis laserlahingu pidamine ning lõpetuseks ilutulestiku korraldamine.

Jõgevamaa Koostöögrupi tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.

MARGE TASUR

blog comments powered by Disqus