Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel selgitati rahvahääletuse teel välja Eestimaa sada aaret ehk tähendusrikkamat kultuuri- ja loodusobjekti. Jõgevamaa objektidest mahtusid saja sisse Põltsamaa loss, Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum ja Laiuse ordulinnus.
Eestimaa saja aarde väljaselgitamisel oli eestvedajaks Muinsuskaitseamet koostöös EV100 toimkonnaga. Tänavu märtsis ja aprillis kogus Muinsuskaitseamet ettepanekuid selle kohta, millised objektid võiksid Eestimaa tõeliste aarete hulka kuuluda. 250 esitatud paiga seast valisid kultuurimälestiste eksperdid välja 150 erilist paika, mis esitati rahvahääletusele.
Hääletus käis internetileheküljel, kust sai iga objekti kohta lugeda ka väikest tutvustust ja põhjendust, mille poolest see paik tähenduslik ja eriline on. Et hääletus kestis 19. juunist 31. augustini, võib arvata, et nii mõnigi hääletaja tegi oma otsuse selle põhjal, mida suvel Eestimaal ringi sõites nägi.
Kui hääled kokku loeti, selgus, et kõige rohkem – 1107 – oli neid antud Võrtsjärvel seilavatele kalepurjekatele. Põltsamaa loss sai 670 häälega auväärse teise koha ja 649 häälega tuli kolmandaks Haapsalu raudteejaam. Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi leiab pingereas 38. kohalt (100 häält) ja Laiuse ordulinnuse 76. kohalt (55 häält).
Jõgevamaalt osalesid hääletusel veel Jõgeva alevikus tegutsev Eesti Taimekasvatuse Instituut, Laiuse ja Põltsamaa kirik ning sihtasutus Kalevipoja Koda, ent saja aarde hulka need ei pääsenud. Küll aga leiab 80. kohalt (51 häält) Norra allikad ja Endla looduskaitseala ning 91. kohalt (44 häält) Saadjärve. Needki on ju poolenisti Jõgevamaa objektid: Saadjärve jagame Tartumaaga ja Endla looduskaitseala Järvamaaga.
“Kui selgus, et Põltsamaa loss on Eestimaa aarete pingereas teisele kohale hääletatud, oli tunne super,” ütles Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. “See näitab, et inimesed on meie linnas asuvat ajaloopärlit märganud ja tunnustanud. Ma väga loodan, et riik ja selle struktuurid Põltsamaa lossikompleksi vastu niisama suurt austust üles näitavad ja selle tulevastele põlvedele säilitamist senisest suuremate rahasummadega toetavad, sest väike omavalitsus seda oma rahakoti toel ilmselgelt ei suuda.”
Aktiivsed hääletajad
Linnapea sõnul on Põltsamaa lossihoov olnud eestlaste jaoks kunagi ka traagilise alatooniga paik: 1906. aastal pidid inimesed, keda süüdistati 1905. aasta revolutsiooni sündmustes osalemises, sammuma seal läbi piitsahoope jagavate kasakate kadalipu. Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal oli Põltsamaa loss aga juba üks huvireisijate meelispaiku. Paraku sai lossikompleks tõsiselt kannatada ja tervikuna taastada pole seda tänini õnnestunud. Päris vilgas elu käib lossihoovis siiski ka tänapäeval: seal tegutsevad muuseum, veinikelder, käsiteokoda, kunstikool ja Kesk-Eesti kunstigalerii pART.
“Lossihoovi külastab igal aastal umbes 30 000 inimest, ent neile tuleb liita veel suviste kontsertide ja etenduste publik,” ütles Jaan Aiaots. “Olen väga tänulik kõigile Põltsamaa inimestele, kes on aastate jooksul panustanud sellesse, et lossihoov rahvale avatud oleks ning et inimestel oleks põhjust sinna minna.”
Linnapea lisas, et Põltsamaal on netipõhistel rahvahääletustel ka varem hästi läinud. Näiteks on Põltsamaa lasteaiad kaks aastat järjest võitnud kindlustusfirma If turvafondi kampaania, st kogunud kõige rohkem hääli Facebook’i vahendusel korraldatud hääletusel ning saanud toetust mõne laste turvalisust suurendava ettevõtmise jaoks. Möödunud aastal saatis edu Mari, tänavu Tõrukese lasteaeda ning mõlemad soovisid kasutada toetust piirdeaia rajamiseks.
“Meie kogukonna liikmed on aktiivsed netis hääletama ja teisigi hääletama kutsuma,” kiitis linnapea.
Ei tähtsusta üle
Ka Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann avaldas heameelt muuseumi pääsemise üle Eesti saja aarde hulka.
“Teadmine, et oleme oma maakonna objektidest häälte arvult teine ja kogu Eesti muuseumide hulgas esikolmikus, pakub loomulikult rahuldust,” ütles Arne Tegelmann. “Samas ei peaks minu meelest sellist rahvahääletuse tulemusena kujunenud pingerida üle tähtsustama. Kui tabelit vaadata, siis on näha, et hääletajate üldarv ei kujunenud teab kui suureks. Nii et meie teeme oma tööd rahulikult edasi. Loodame siiski, et Eesti Vabariigi juubeli aastaks saab valmis meie uus külastuskeskus. Selle plaani teostumise tõenäosust võib nüüd juba üsna suureks hinnata. Siis on meil Eesti sadat aaret kaasavas külastusmängus osalejatele ka midagi päris uut näha pakkuda.”
2018. aastaks valmib tõepoolest rahvahääletuse tulemusel välja valitud sadat aaret kaasav mitmekeelne interaktiivne mäng, mis pakub võimalust avastada Eestimaa erilisi paiku ja objekte, millel on oma lood ja legendid. Algatuse “Eesti 100aaret” eesmärgiks oligi leida Eestimaa inimeste abiga üles olulised paigad ja objektid, mis pole siiani laiemat tuntust saanud, kuid vääriksid esiletõstmist ja külalistele tutvustamist. Nimetatud algatus aitab taasavastada Eestimaa kultuuripärandimaastikku.
RIINA MÄGI
