Neljapäeval toimub Sadala rahvamajas Sadala Hoolekande Ühingu algatusel mõttevahetus vabaühenduste probleemidest. Eestvedajaks on riigikogu liige ja Vabaerakonna esimees Artur Talvik ning osalevad kogukondade esindajad mitmetest Jõgevamaa paikadest. Kõne all on ka Vabaerakonna ettepanekud vabaühenduste tegevuse toetamiseks.
Kodanikualgatuse üks eestvedajaid Valdi Reinas märkis, et paljud vabaühendused on loodud, et mõnd konkreetset olukorda päästa või parandada.
„Meie selts loodi meie rahva- ja seltsimajade tegevuse jätkamiseks (päästmiseks), oma küla lastele laagrite korraldamiseks või mõnede teiste probleemide lahendamiseks. Paraku ei saa keegi loota ja oodata, veel vähem nõuda, et vabaühenduste töö muutubki lõputuks, pea igapäevaseks vabatahtlikuks tööks,” rääkis Reinas.
Tema sõnul peaks tavapäraste olukordade lahendamisel omavalitsus igakülgset koostööd tegema ja abistama. „Oleme piisavalt arenenud, et n-ö omavalitsuse ülesandeid võiksid hakata täitma siiski selleks palgatud inimesed. Kõiki lisatöid võivad teha jätkuvalt vabaühendused, kui selleks on soovi. Ülesannete delegeerimise all vabaühendustele pole kunagi tegelikult mõeldud, et seda tehakse tasuta. Kui vald tellib näiteks hooldekoduteenuse oma valla inimestele vastavalt MTÜlt, siis see ju ei tähenda, et kogu personal peaks päevast päeva tasuta töötama. Vajalik on märgata inimesi, kes seni on kodanikeühendusi pikalt eest vedanud, mitte suhtuda nendesse tooniga, et jälle tuleb, ei tea, mis ta jälle tahab?”
Reinas loodab, et arutelu Sadalas aitab natuke rohkem ja sügavamalt mõtestada või meelde tuletada, et korruptsioon ei ole lihtsalt nõukogude ajast tuttav miilitsale raha tasku toppimine, vaid tunduvalt suurema mõjuga ja varjatum tegevus.
„Kõik, mida tehakse varjatult või oma hetkelise või ka tulevikukasude eesmärgil, on häbiväärne ja taunitav. Võimukandjad ei tohiks ühe ja sama olukorra puhul otsustada näiteks erinevalt, sõltuvalt sellest, kes meeldib või mitte, või kas sellest tulevikus kasu tõuseb või mitte,” lisas Reinas.
Vabaühenduste liikumist mitmekülgselt edendanud ajaloolane ja kultuuritegelane Elo Lutsepp toonitas, et demokraatlikus ühiskonnas on vabaühendustel oluline roll ja loodetavasti on Eesti demokraatlik riik.
„Seistes teatud inimeste või gruppide ehk kogukonna huvide ja väärtuste eest, hoolitsevad vabaühendused, et riik ei saaks omavolitseda, ja on samas võrdväärsed partnerid riigile. Ideaalis peaks seeläbi toimuma kvaliteetne ja püsiv ühiskondlik debatt, mis aitab asju selgemaks rääkida ja ühisosa otsida.”
Lutsepa sõnul ei ole määrav vabaühenduste arvu kasv, vaid pigem olemasolevate tegevuse sisukus. „Neile tuleks hoogu anda ja pakkuda võimalust sisuliselt kasvada ja kaasa lüüa,” kinnitas ta.
JAAN LUKAS
