Lapsevanem nõudis Põltsamaa linnalt üle 2000 euro suuruse kahju hüvitamist, kuna üks laps viskas sealses Tõrukese lasteaias tema last kiviga ning koolieelikul said kannatada kaks ülemist jäävhammast. Sel nädalal jõudis juhtum riigikohtusse. Riigikohus tühistas Tartu ringkonnakohtu otsuse varalise kahju hüvitamise nõude osas ning saatis asja uueks läbivaatamiseks tagasi ringkonnakohtule.
Põltsamaa linnale kuuluvas lasteaias Tõruke viskas 2014. aasta 2. oktoobril ‒ ajal, mil lapsed olid lasteaia hoole all ‒ üks laps teist kiviga näkku. Kivi lendas vastu lapse hambaid, mistõttu said tugevalt kahjustada kaks ülemist jäävhammast. Hammaste raviks pöördus lapsevanem Tartu ülikooli kliinikumi lastestomatoloogia osakonda, kust omakorda saadeti laps Maxilla hambaravikliinikusse.
Lapsevanem oli juhtunust šokeeritud ning kaotas usalduse lasteaia vastu. “Lapse tervise kahjustamine viisil, milles saavad kahjustada jäävhambad, toob kaasa hingelise valu terveks eluks nii lapsele kui ka vanematele,” seisis kohtuotsuses olevas kirjelduses. Juhtum traumeeris lapse ema niivõrd, et ta pidi pöörduma psühholoogi poole. Samuti kardab ta, et lapse vigastused võivad sattuda teiste laste negatiivse tähelepanu alla, mõjutades lapse enesekindlust ning põhjustades talle hingelisi kahjustusi.
Lapsevanem leidis, et tekkinud varalise ja mittevaralise kahju eest vastutab linn. Nimelt linnale kuuluval Tõrukese lasteaial ‒ kellega lapsevanem 2011. aastal lepingu sõlminud ‒ on kohustus tagada lasteaia territooriumil ning ajal, mil laps on lasteaias, laste turvalisus ja tervise kaitse. Samuti on lasteaia kodukorras kirjas, et laste elu, tervise ja turvalisuse eest vastutab lasteaia personal.
Nii otsustas lapsevanem 2015. aasta 6. juulil esitada Tartu maakohtule hagi Põltsamaa linna vastu, milles soovis kahjuhüvitist 2293 eurot ja 80 senti: 1000 eurot mittevaralise kahju eest ning 1293 eurot ning 80 senti hüvitist varalise kahju eest. Varalise kahju hüvitis hõlmab 720 euro suuruseid kohtueelseid õigusabikulusid, 548 euro 80 sendi suuruseid sõidukulusid, mis tekkisid lapsega hambaarsti, psühholoogi ja õigusabi osutaja juures käimise tõttu, ning psühholoogi teenustasu 25 eurot.
Kui varasemates kohtuastmetes leiti, et linnavalitsus ei pea varalist kahju hüvitama, siis tänavu 5. aprillil otsustas riigikohus, et lasteaiale kaasneb lastehoiuteenusega lepinguline vastutus. Nii tühistas riigikohus ringkonnakohtu 2016. aasta 27. mail tehtud otsuse ning saatis omapoolsete tähelepanekutega kohtuasja taas ringkonnakohtule arutamiseks.
Riigikohus märkis, et lasteaed ei ole olnud hoolas ega taganud lapsevanema tütre turvalisust ja tervise kaitset lasteaias. Lasteaia esindajad leidsid, et tegemist oli mänguhoos toimunud õnnetusjuhtumiga, mida ei saa ära hoida ning mille eest lasteaed ei vastuta. “Lapsed ei olnud õuealal üksi, vaid koos õpetajatega. Kostja on hoolitsenud selle eest, et õueala oleks turvaline ning seal ei oleks ohtlikke esemeid. Majandusjuhataja hoolitseb iga päev selle eest, et lasteaia õueala, hoov, mänguatraktsioonid ja hoone oleksid heas seisukorras. Õueala on korralike teede ja mänguplatsidega ning kuskil ei ole ohtlikud esemed lastele kättesaadavad,” on linnapoolseks selgituseks. Õnnetuse toimumise hommikul oli rühmas 18 last ‒ nagu on seadusega lubatud ‒ ning õnnetuse toimumise ajal oli kohal kaheksa last. “Lapsi, kes sel hetkel koos mängisid, oli õpetajate hinnangul 5-7, lähedal olevas ronimislinnakus umbes sama palju. Lapsi jälgisid ja saatsid koju kaks õpetajat,” lisas osapool.
Samas oli linn nõus maksma perele ühekordset valuraha 1000 eurot ning psühholoogi lepitustasu. Paraku osapooled siiski kahjuhüvitise suuruses kokkuleppele ei jõudnud ning pöörduti riigikohtusse.
Võttes arvesse eri poolte seisukohti otsustas riigikohus, et ka munitsipaallasteaias kaasneb lastehoiuteenuse osutamisega lepinguline vastutus. Kas ja kui suures osas tuleb linnal kahju tasuda, peab otsustama ringkonnakohus, kuhu riigikohus asja tagasi arutamiseks saatis.
RAIVO SUNI, portaal Põltsamaa.Info
