Revo Raudjärv käib Palal pingeid maandamas

Palalt pärit Tallinna Televisiooni uus juht Revo Raudjärv oli noorena mitu aastat ka diskor ja hiljem läks edasi raadiosse tööle. Side kodukohaga on endiselt väga tugev ja igal võimalusel käib ta seal pingeid maandamas.


Mis motiveeris Tallinna Televisiooni juhiks kandideerima? Mõni võib seda tegu kommenteerida kui uppuvale laevale kapteniks minemist.

Kandideerisingi Tallinna Televisiooni juhiks peamiselt just seetõttu, et see kanal vajab minu hinnangul suuri muutusi ja mul on väga selge visioon, kuidas muuta see kanal nii heaks, et mitte kellelgi ei tekiks mitte kunagi tahtmist seda likvideerida.

Küllap pidite kandideerimisel esitama oma visiooni Tallinna televisiooni arengust. Kui keeruline oli seal traditsioonide hoidmist ja uudsust tasakaalus hoida?

Eks see oligi üks peamisi põhjuseid, miks just mind uueks juhiks valiti. Esitasin väga jõulise plaani, et tuleks teha suured muutused ja õnneks on Tallinna Televisiooni nõukogu väga vastuvõtlik uutele ideedele. Samas tuleb hoida ka teatud traditsioone, mis on välja kujunenud, sest on ka inimesi, kes ütlevad, et see on juba praegu nende jaoks Eesti parim telekanal.

Milliseid uuendusi Tallinna Televisioonis teha kavatsete? On need rohkem üldisemat laadi või võib rääkida konkreetsetest uutest saadetest, saate tegijatest?

Kindlasti tuleb pakkuda vaatajatele tulevikus poliitiliselt tasakaalustatud programmi, kus sõna saavad kõik poliitilised jõud. See on oluline muutus. Mõned tuntud saatejuhid on minuga tõesti ühendust võtnud ja valmis nüüd meiega liituma, varem ei olnud nad koostööst huvitatud. Vaatajanumbri kasvatamine kolm korda suuremaks on meie peamine eesmärk, sellest lähtudes koostame tulevikus kogu teleprogrammi. Uutest saadetest saame rääkida sügisel.

Kui operaator Andres Loorandilt teie telefoninumbrit küsisin, viibis ta parajasti filmivõtetel Saaremaal. Kui palju on üldse Tallinna Televisioonil loomingulisi ja majanduslikke ressursse teha saadet väljaspool Tallinna?

Tallinna Televisioon on vabalevi kanal ja meie vaatajanumber on näiteks Lõuna-Eestis väga suur. Uuringud näitavad, et meid vaadatakse kõikjal Eestis ja seetõttu tuleb pakkuda programmi kõigile, kes seda kanalit vaatavad.

Oluline on loomulikult selle telekanali juures endale teadvustada, et Tallinna linna uudised, pealinna teemad peavad saama telekanalis kõige olulisemaks, sest telekanali omanikud on pealinna maksumaksjad.

Kellele Eesti Televisiooni, TV 3 või Kanal 2 saatejuhtidest teeksite kõige esimesena ettepaneku Tallinna Televisiooni üle tulla?

Jätan praegu need nimed välja ütlemata, sest kõik head ajakirjanikud on meile teretulnud ning kuna meil on plaanis suured positiivsed muutused, siis on huvi meie kanalis töötamise vastu suurenenud.

Kas Tallinna Televisioon vajaks oma sarju nagu Õnne 13 või Kättemaksukontor?

Tänavu ei ole plaanis midagi sellist eetrisse panna. Kuigi meie kanali meeskond on juba praegu nii professionaalne, et me suudaksime ka oma tiimiga sarnaseid seriaale toota, siis hetkel me seda ei tee ning praegu selliseid seriaale sisse osta ei kavatse. 

Teie üks lemmikvaldkondi on sport, olete teinud koguni eraldi sporditeemalist internetitelevisiooni. Mille poolest peaksid Tallinna Televisiooni spordikajastused erinema teiste televisioonide omast?

Tartus peeti Eesti meistrivõistlused poksis 2017 ja me tegime sellest otseülekande. See on hea näide, et võistlused, mis suurtesse kanalitesse ei jõua, meie võiksime neid siiski näidata.

Mis oleks optimaalne retsept reklaami osas telesaadete vahel – kas näiteks nii palju kui võimalik või nii vähe kui vajalik?

Tallinna Televisioonil on palju fänne, kes kiidavad meid just seetõttu, et me näitame vähe reklaame. Minu visioon on, et tulevikus võiks reklaami osakaal siiski suureneda, sest meid rahastatakse peamiselt Tallinna linnaeelarvest, samas on meil tulevikus plaanis ka selliseid teleprojekte, mida võiks rahastada reklaamirahast ja see loob meile teleturul uusi võimalusi.

Mida võiks loomingulises mõttes anda Tallinna Televisiooni kolimine Solarisest uuenenud Linnahalli?

Praegu tegutseb Tallinna Televisioon Solarise keskuses, kuid stuudioruumid on meile väikeseks jäänud, laed on madalad ja toad on kitsad. Meil ei ole võimalik tekitada pildiliselt sellist sügavust nagu praeguses konkurentsis vaja oleks. Seega on meil selge vajadus suuremate stuudioruumide järele. Valmiv Tallinna linnahall oleks loomingulisele telekanalile tegutsemiseks väga hea koht.

Olete õppinud hotellindust. Millest oli selline erialavalik tingitud?

Lõpetasin hotellinduse eriala, sest noorena oli mul suur huvi minna välismaale tööle ja seetõttu valisingi selle ala. Siis asusin aga õppima Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonda ja nii sattusingi spordireporteriks.

Miks ja kuidas algas üldse Teie huvi teletöö vastu?

Töötasin raadios ja sealt on televisiooni tegelikult üks väike samm. Tundsin, et raadiotöö kõrvalt võiks ennast proovile panna ka teletöös. Mul on alati olnud suur huvi filmimise vastu ja olen üsna multifunktsionaalne inimene. Olen töötanud televisioonis lisaks saatejuhi ametile ka monteerijana, operaatorina, kuid teinud ka režissööri ja helirežissööri tööd.

Miks läksite meediavaldkonda õppima Shanghaisse? Kuivõrd seal õpitu sobib Eesti telemaastikule?

Shanghai andis mulle täiesti uue vaatenurga, kuidas ühte meediaorganisatsiooni peaks juhtima, kuidas programmi koostatakse, kuidas saateid turundatakse. Hiina on väga suurte võimaluste maa ja seal on palju raha ning see loob televisiooni tihedas konkurentsis suure eelise. Näiteks see, kuidas Hiinas koostatakse programmi erinevatele sihtrühmadele, on see, mida peaks eurooplased sinna õppima minema. Ma usun, et teatud televisiooni valdkondades on just Hiina maailmas praegu number üks.

Millist teležanri Teile endale kõige rohkem meeldib teha? Uudislugu, jutusaadet, reportaaži?

Ma olen suur uudiste vaataja ja unistan sellest, et ka Eestis oleks kunagi oma 24/7 teleuudistekanal.

Kas olete valmis rakendama oma võimeid mistahes Eesti telekanalis?

Mul oligi tegelikult valiku koht, kas jätkata Tallinna TV-s või liikuda edasi, sest laual olid väga huvitavad saatejuhi tööpakkumised teistelt telekanalitelt. Kuid praegu tunnen, et saan ennast Tallinna Televisioonis kõige paremini teostada.

Kas Tallinna Televisiooni juhina võib Teid näha ka saatejuhi rollis?

Jah, minu ametileping näeb ette, et kord kuus juhin ka ühte saadet, see on TTV eetris pühapäeva õhtuti kell 20. See saade, Nädal +, kus võtame kokku nädala uudised, on tõusnud Tallinna TV üheks kõige vaadatumaks saateks. Jaanuris oli see ühel nädalal lausa TTVs esikohal, seda vaatas 50 000 inimest.

Olete sündinud ja kasvanud Palal. Kuidas on kodukoht ja Pala kool Teid mõjutanud?

Väga palju on mõjutanud, side selle kohaga on endiselt väga tugev. Igal võimalusel käin seal pingeid maandamas, sest see on selline mõnus rahulik väike koht.

Kas Teile meeldis Palal kaasõpilaste ees esineda?

Ma olin noorena väga aktiivne kooliväliste tegevuste juures ja kuigi minu põhitähelepanu läks spordile, siis Palal olin ma mitu aastat ka diskor ja hiljem läksingi sealt edasi raadiosse tööle. Seega võib öelda, et sealt sai kõik alguse.

Mida arvate Pala valla omalaadsest olukorrast haldusreformi kontekstis?

Pala vald on üsna keerulises olukorras, neil pole tegelikult ühtegi väga head varianti liitumiseks. Ma kahtlen, kas Pala valla inimeste jaoks läheb üldse midagi paremaks sellest, et nad Alatskivi, Kallaste ja Vara vallaga koos hakkavad asju ajama. Eks elu näitab. Pala asub huvitavas kohas, nii Tartusse kui Jõgevale on enam-vähem sama palju maad. Pala vald on aga kindlasti rohkem seotud Tartu kui Jõgevaga, seega liitumine Tartumaa suunal on tegelikult mõistlikum. Väga paljud Pala valla inimesed käivad Tartus tööl.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus