Rändnäitus „Bioajastu – puidust tulevik” külastas Jõgevamaad

Augusti lõpus avati Paides arvamusfestivalil ratastel rändnäitus biomajandusest „Bioajastu ‒ puidust tulevik”, mis on metsasektori ühine kingitus Eesti 100. sünnipäevaks. Kokku läbib näitus kahe kuu jooksul viisteist maakonda ning Jõgevamaal oli võimalik seda külastada nii Luua metsameeste kutsevõistlustel kui ka Palamuse laadal.


Biomajandust tutvustava rändnäituse algne idee pärineb põhjanaabritelt soomlastelt, selle koostas Pilke teaduskeskus Soome 100. sünnipäevaks. Eelmisel aastal sõitiski bioajastu rändnäitus ringi mööda Soomet ning sellel aastal on see au Eestil. Näitus tutvustab metsandust nii globaalsel kui ka riigi tasemel, toob välja võtmesündmused minevikust ja tänapäevast ning on aluseks tuleviku tarkade otsuste tegemisel. Rändnäitus kirjeldab Eesti võimalikku tulevikku, mis tugineb keskkonnasõbralikul biomajandusel.

„Internetivõrgustiku kaudu on võimalik reaalajas jälgida, kuidas iga päev naftat välja pumbatakse, aga nafta on taastumatu loodusvara ja teadlased on andnud oma hinnangu, et sellisel tarbimismeetodil jagub seda veel umbes 45 aastaks. Näituse mõte ongi selles, et ehk on võimalik mõningaid asju toota ka puidust või kasutada mingil määral puitu, et asendada sellega taastumatuid loodusvarasid,“ rääkis RMK loodusõppe teemajuht Liina Karrofeldt.

„Näituse mõte ei ole see, et peaksime hakkama kindlasti rohkem puid maha võtma, vaid pigem see, et raiutut ka võimalikult hästi väärindada. Esimese hooga ei lähe hake kohe energiaks, vaid sellest on eelnevalt võimalik muid asju toota. Biomajanduses on see efekt, et kui sa ühte asja toodad ja energiat kasutad, siis seda sama energiat saab kasutada üheaegselt mitme asja tootmiseks,“ selgitas Karrofeldt ja lisas, et näiteks ei tekitata energiat ainult tselluloosi kättesaamiseks, vaid samal ajal käivitatakse ka mingeid muid protsesse.

Puit suudab asendada naftast valmivaid tooteid meie igapäevaelus, kosmeetikast autodeni. Rändnäitusel saabki näha, milliseid võimalusi pakub puit kui tulevikumaterjal looduskeskkonnale ja inimesele. Näitusel saab tutvuda bioajastu kuumimate trendidega, sealhulgas on näha puidust lahas, mida saab kasutada tavalise kipslahase asemel.

„Rändnäitusel on tooteid, mis ei ole sajaprotsendiliselt puidust, vaid näiteks on 40 protsenti puit ja ülejäänu bioplastik. Need tooted ei ole nii mürgised ja on looduskeskkonnale mõistlikumad,“ ütles Karrofeldt. Lisaks saab näitusel lisada soovidepuule oma soov, jälgida, kuidas muutub puu võime siduda süsinikku, vaadata puu sisemusse. Saab teada sedagi,  milliseid hüvesid pakub mets, jälgida virtuaalreaalsuses raietöid, reaalajas kasvavat rahvaarvu ja muud põnevat.

Ratastel jõuab kaugemale

Näituse teeb eriliseks asjaolu, et see sõidab ratastel mööda Eestimaad. Nii jõutakse võimalikult paljudesse paikadesse. „Kui me võtaksime selle näituse ja paneksime ainult Tallinnas muuseumihoonesse, siis kui paljud lõunaeestlased või idavirumaalased selleni jõuaksid? Sel juhul peaks selles näituses midagi imelist olema, et see inimesi kohale kutsuks,“ rääkis RMK loodusõppe teemajuht. „Praegu nii ringi sõites jõuame väga erinevate inimesteni, kes ühe näituse pärast näiteks Tallinna sõitma ei hakkaks.“

Näituse üks eesmärke on panna inimesed puidu tähtsuse üle mõtlema. „Jõuda koolideni ja laiendada silmaringi, et teataks, et meil on taastuv ja taastumatu loodusvara ja natukene teada saada ka puidu väärtusest,“ ütles Liina. „Ma ei saa üldistada, aga inimeste jaoks on elementaarne, et puitu meil on ja jätkub. Kuid samas on puidul meie elus juba ammusest ajast ääretult suur tähtsus,“ lisas ta.

Kuigi Liina sõnul on positiivset tagasisidet väga palju, ei saa üle ega ümber ka negatiivsetest vastukajadest. „Mõnede inimeste jaoks on see kohe tselluloosi tootmise propaganda. On sellist suhtumist, et näete, räägiti meile tselluloosist ja nüüd peame kõik metsa maha võtma. Aga ütleme nii, et igal asjal on omad head ja vead,“ ütles lõpetuseks Liina Karrofeldt.

Kuni 14. oktoobrini liigub rändnäitus Eestimaal ringi ning huvilistel on seda võimalik näha Põlvas, Võrus, Valgas, Viljandis, Pärnus, Kuressaares, Kärdlas ja Tallinnas.

DEIVI SUISTE

blog comments powered by Disqus