Tänavu 24. kuni 30. septembril osalesid viis Jõgeva põhikooli noort ja kaheksa noortega tegelevat spetsialisti Jõgeva põhikoolist, Jõgeva linnavalitsusest ja Jõgeva politseijaoskonnast Poolas, Radomi linnas Erasmus+ rahvusvahelise projekti tegevustes.
Poola partnerid Radomi tehnikakoolist olid viieks päevaks kavandanud tegevusi nii noortele kui täiskasvanutele. Kokku võttis kohtumisest osa 30 noort ja 32 noortega töötavat spetsialisti Eestist, Poolast, Norrast ja Lätist. Eestist osalesid Jõgeva põhikooli sotsiaalpedagoog Kertu Säinas, õpilasnõustaja Teili Toms, Jõgeva linnavalitsuse noorsootöö peaspetsialist Kaire Sakjas, Jõgeva linnavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Kristiina Meinberg-Kadai, patrullpolitseinik Taivo Rosi, vanemliikluspolitseinik Sulev Jürgenson, uurija Rait Saar ja noorsoopolitseinik Kersti Raiküla.
Poolast naasnud noored ja noorsootöötajad kinnitasid, et neil vaba aega eriti ei olnudki – pikad päevad olid sisustatud põnevate mängude ja koolitustega. Noorsoopolitseinik Kersti Raiküla lisas, et päevas läbisid nad 10-16 kilomeetrit, et jõuda hotellist kooli ning külastatavatesse asutustesse. Linn oli suur ja kohad hajutatud. “Kiidan noori! Arvestades, et päevad olid pikad ja intensiivsed, ei kurtnud keegi ja kõike tehti rõõmsalt kaasa,” sõnas Jõgeva põhikooli sotsiaalpedagoog ja projektijuht Kertu Säinas.
Heal tasemel ennetustöö
Osalejad pidasid muljetavaldavaks külastust piirkonna politsei peakorterisse, mis oli nii suur, et Eestis sellele võrdväärset oleks ilmselt raske leida. Noorsoopolitseinik Kersti Raiküla lisas, et isegi palju käinud ja näinud Norra politseinikud olid üllatunud. Tegemist oli justkui omaette linnakuga – maja korrused küündisid kõrgustesse ning leidus oma lasketiirgi.
Kersti rääkis, et Poolas paneb politsei suurt rõhku ennetustegevusele, neil on suisa üleriigilised programmid. Näiteks sügisvaheajal on täiesti tavaline, et politsei korraldab kõikjal üle Poola noortelaagreid. Üks tähelepanuväärsemaid üleriigilisi ettevõtmisi on PaT. Ühel päeval seisatavad Poola noored ja täiskasvanud ning patsutavad südamele näitamaks, et nemad on meelemürkidest vabad. Ühisele seisakule eelneb mitu päeva sündmusi ja tegevusi, millesse on kaasatud riigi populaarseimad artistid. Sellega näidatakse, et pidutseda saab ilma alkoholi ja narkootikumideta. Kersti kinnitusel ei tea ta, et seda kusagil mujal tehakse. Samas nentis noorsoopolitseinik, et Poolas on selleks ressursse, lisaks otsivad nad pidevalt võimalusi projektides osalemiseks.
Poola praktika kohandamine
Kersti sõnul saab Poola näidetest õppida ja kindlasti ka meie jaoks midagi kohandada. “Mulle meeldisid mängukarud, mille särgil on rahvusvaheline lasteabi telefoninumber,” rääkis noorsoopolitseinik ja sõnas, et selle idee võtaks küll üle.
Kui Poolas on perevägivalla juhtum, mida politsei lahendama läheb, siis annab ta lapsele karu. “Laps saab mõmmi endale turvaelemendiks ning vajadusel saab ta lasteabisse helistada,” selgitas ta. Kersti juurdleb, et kui Eesti politsei käib perevägivalla juhtumeid lahendamas, oleks hea lapsele sarnane mõmmik anda. “See on pikalt lapse turvamänguasi, isegi kui ta kohe numbrist aru ei saa. Mõelda – politseionu tuleb ja annab mõmmi, see näitab lapsele, et me ei ole kurjad ja politsei poole võib abisaamiseks pöörduda,” rääkis ta.
Tõeliselt mänguline suhtlus
Projektiga Poolas käinud Jõgeva põhikooli õpilased Sten, Laura Liis ja Anna-Maria ütlesid, et nad said palju suhelda, leidsid igast riigist uusi sõpru ning õppisid inglise keelt. “Kogu aeg harjutasime keelt ja suhtlemist,” märkis Laura Liis. Tutvumismängudes õppisid noored erinevate rahvuste eripärasid. Näiteks said nii Eesti, Läti, Norra kui Poola noored väljendada, kuidas nende keeles koer haugub. Noored nägid, et loom on küll sama, kuid ta väljendab ennast erinevalt. Nii ka noored, kel on erinev taust ja kultuuriruum.
“Linnamäng oli kõige ägedam. Tuli kohaneda olukorraga, teed küsida ning juhiste järgi liikuda,” kirjeldas Anna-Maria. Tüdruku sõnul oli see hea viis linnaga lähemalt tutvuda ning seigeldes omavahel sõbraks saada.
Stenile meenus Poola kohtumisest esimese asjana paintballi mängimine. Poiss tunnistas, et ta ei taha Poolas käigust eriti rääkida – meel läheb igatsusest kurvaks. Steni sõnul oli seal nii tore, et oleks tahtnud kauem olla. Laura Liis lisas, et just siis, kui uute sõpradega olid ühised tegevused ning jututeemad leitud, tuli juba hüvasti jätta. Nüüd suhtlevad noored omavahel Skype’s.
Sotsiaalseid oskusi ning keelepraktikat said noored erinevates töötubades. Rühmades töötati projekti kodulehe loomisega ning tehti filmiklippe nii Poola vastuvõtust, sotsiaalsetest oskustest kui ka kiusamisest. Videote salvestamisel andsid täiskasvanud noortele otsa kätte, idee ja filmimine oli nende endi kanda. Lisaks sellele väljendasid noored ja täiskasvanud oma eesmärke ja oskusi kunstiga. Radomi kunstikoolis ja galeriis valmisid savist käejäljendid. Osa rühmast pigistas savi pihku ning teised vajutasid terve käelaba segusse. Osalejate savikäed paigutati ritta, mis moodustas raja, näidates projektipartnerite ühist teekonda.
Ühtaegu projektiga alustas Kertu kevadel Jõgeva põhikoolis CARE3 huviringiga, millega pärast sügisvaheaega jätkatakse. 9. detsembril saavad aga Poolas käinud noored oma oskused proovile panna Jõgeva noortepeol. Laura Liisi, Anna-Maria ja Steni kinnitusel on nad valmis eakaaslastele tegevusi korraldama. Sten rääkis, et ta teab mitut õpilast, kes tema jutu peale soovivad projektiga liituda. Anna-Maria sõnas, et jutustas projektist oma vanaemale, kes kiitis head algatust.
Kõik olid positiivselt üllatunud
Kertu sõnul on viiene noorterühm hea individuaalseks lähenemiseks. Mõju noorele on palju suurem. “Saime nende noortega hea kontakti. Mitte ükski meist ei osanud arvata, et saame sellisel tasandil rääkida. Me nägime noortes hoopis teist poolt,” rääkis sotsiaalpedagoog.
Samas üllatusid ka noored, kui normaalsed võivad olla noortega tegelevad täiskasvanud. Usalduslik suhe noore ja täiskasvanu vahel on põhiline. Et enamik spetsialiste on naised, kaasas projekti meeskond politseist tublid meeskolleegid. Patrullpolitseinik Taivo Rosi, vanemliikluspolitseinik Sulev Jürgenson ja uurija Rait Saar olid poistele ja tüdrukutele heaks eeskujuks, tulid noortega kenasti toime ning selgitasid neile mitmeid elulisi asju.
Põhimõtte, et ootame alati kaaslased ära ja tegutseme koos, võtsid noored kiiresti üle. Kõike taheti alati teha koos ja kedagi ei jäetud kõrvale. Kambavaim aitas ka sportides tunda kõigil ennast terve päeva olulisena. Jalgpallis paistis Eesti-Läti ja ühe poolakaga meeskond eriliselt silma. Kuigi võitu ei tulnud, andsid mängijad endast kõik ja lõpuks said medalidki kaela. “Et medalid said ainult need, kes osalesid jalgpallis, siis üks meie poiss ütles, et ära muretse, need medalid on meile kõigile. Ta ütles nii ilusasti, et me kõik olime positiivselt üllatunud,” sõnas Kersti.
Arendab sotsiaalseid oskusi
Erasmus+ programmist rahastuse saanud projekt Children at risk (Non-formal) Education, Experience, Efficiency ehk CARE3 keskendub noorte sotsiaalsete oskuste arendamisele ja spetsialistide kogemuste vahetamisele. Jõgeva põhikooli projekti partneriteks on Jõgeva linnavalitsus, Valmiera Viestursi keskkool, Bergeni politseijaoskond ja Radom tehnikakool. Kahe aasta jooksul korraldavad projektis osalejad kohalikke sündmusi oma kogukonna noortele ning võõrustavad teisi osapooli. Igast piirkonnast kaasatakse kümme noort vanuses 13-17 aastat. Lisaks noorte igapäevaste oskuste täienemisele ja arendamisele saavad igast riigist kaheksa lastega tegelevat spetsialisti õppida välismaa kolleegide kogemustest ning praktikatest.
MARGE TASUR
