Palamuse rahvamajas leidis möödunud teisipäeval aset rahvakoosolek, mille kokkukutsumise algatas kohalik vallavalitsus. Sündmusele antud nimi “Selgelt ja ausalt uuest lasteaiast” peegeldas vallavalitsuse soovi uue lasteaia ehituse ümber möllavaid kirgi jahutada, ent ei saa öelda, et see päriselt õnnestunud oleks.
Eelkõige oli koosolek mõeldud oma valla rahvale info jagamiseks, ent ust ei suletud mõistagi ka ühinemispartneritest naaberomavalitsuste esindajatele. Naaberomavalitsustele teeb teatavasti meelehärmi Palamusele kontsessiooni korras uue lasteaia ehitamine: arendaja, antud juhul OÜ KRC Ehitus, ehitab hoone oma kulu ja kirjadega valmis ning annab siis vallale üürile. Kui Palamuse vallavalitsus leiab, et tuleva aasta augustist jõustuv üürileping on tõesti vaid üürileping, siis naabrid arvavad, et see on pikaajaline võlakohustus, mis hakkab uue suure Jõgeva valla rahakotti suurel määral koormama ning ajab ka nende laenuvõimekuse n-ö punasesse tsooni.
Palamuse vallavanem Rait Persidski põhjendas, miks mindi kontsessioonilepingu teed, sellega, et uut lasteaeda oli igal juhul vaja, aga meedet, kust selleks projektiraha küsida, polnud ja laenu võttes oleks aetud valla netovõlakoormus lõhki.
“Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantseerimise osakonna ametnikud soovitasid meile ainsa võimaliku lahendusena kontsessioonilepingut, mida riik kasutas Tallinnasse nn superministeeriumi rajamisel,” ütles Rait Persidski.
Keeruline leping
Tema sõnul arvutati enne kontsessioonihanke väljakuulutamist, kui suure ruutmeetri üürihinna valla rahakott välja kannataks. Tulemuseks saadi 14 eurot. Esimene hange sobivat tulemust ei andnud, küll aga teine: KRC Ehitus pakkus üürihinda veidi alla kümne euro ruutmeetrilt. Tõsi, enne teist hanget otsustati, et majast väljapoole jäävate kommunikatsioonide ja rajatiste, näiteks päikeseelektrijaama ja mänguväljaku rajamisega seotud kulud (ligemale miljoni euro ulatuses) võtab vald enda kanda.
“Meile on heidetud ette, et me pole ühinemispartneritele kõiki lepingu detaile lahti seletanud, aga et mitte eksida, võtsime me aluseks nn hüperministeeriumi kontsessioonilepingu ja see ongi üsna keeruliselt sõnastatud,” ütles Rait Persidski ja lisas, et ühinemiskomisjonis ei tõstetud ka kordagi üles küsimust, et kontsessioonileping tuleks detailideni lahti seletada.
Palamuse vallavolikogu esimees Terje Rudissaar märkis aga, et kontsessioonihanke dokumendid olid hankekeskkonnas avalikkusele nähtavad ja tema ei tulnud näiteks selle pealegi, et ühinemispartnerid neid sealt uurima ei hakka.
Miljon lastele
Jõgeva linnavalitsuse liige Kalle Pint soovis teada, milline saab olema valla poolt lasteaia kinnistule tehtava ligi miljoni eurose investeeringu taust, kui arendaja kasuks on seatud hoonestusõiguse leping: kas see on kingitus arendajale?
“See on kingitus meie lastele,” vastas Rait Persidski.
Koosolekul oli mõistagi ka kohalikke inimesi. Neid huvitas näiteks see, kui suurt kohatasu uues lasteaias küsima hakatakse ja kas valla lasteaia Kaarepere rühm jääb alles. Vallavanema sõnul jääb see uue suure valla volikogu otsustada.
Kui rahvakoosolekutki ei saanud väga rahulikuks ettevõtmiseks nimetada, siis eriti tuliseks läks vaidlus pärast seda. Möödunud kolmapäeval sai siinkirjutaja Jõgeva linnapealt Raivo Meituselt (ka tema viibis Palamuse koosolekul) kirja, milles oli öeldud: “Tegin väikse lihtsa arvutuse inimese jaoks, kes ei saa lepingut lugemata aru Palamuse uue lasteaiaga seotud tegelikust kulust. Kõik toodud arvud on tinglikud, kuid kajastavad summade suurusi, mida uus vald hakkab maksma.”
Kõrvalolevas loos ongi ära toodud Meituse arvutused ja Palamuse vallavanema Rait Persidski kommentaarid neile.
RIINA MÄGI
Kui palju maksab uus lasteaed?
Alljärgnevalt avaldame Jõgeva linnapea Raivo Meituse arvutused, kui palju läheb maksma Palamuse uus lasteaed, ja Palamuse vallavanema Rait Persidski kommentaarid neile.
Raivo Meitus:
Lasteaia ehitamiseks oli kaks varianti. Kui vald oleks selle ise valmis ehitanud, siis oleks sellele kulunud umbes 3,7 miljonit eurot: hoone ühe ruutmeetri ehitushind on umbes 1500 eurot, kui see korrutada pinna kahe tuhande ruutmeetriga, saame umbes kolm miljonit eurot ning sellele lisandub 20 aasta intress umbes 700 000 eurot. Selle variandi elluviimiseks vallal finantsvõimekust ei olnud, küll aga leiti olevat võimekus ehitada lasteaed valmis kontsessiooni korras, ehkki see läheb ligemale kaks korda kallimaks. Kuidas nii? Lasteaias on umbes 2000 ruutmeetrit pinda ja selle eest makstakse kuus umbes kümme eurot kuus. Seega makstakse kahekümne aasta ehk 240 kuu jooksul ca 4,8 miljonit eurot, millele lisandub iga-aastane tarbijahinna indeksi muutus. Tarbijahinnaindeksi muutus detsembris 2016 võrreldes jaanuariga 2016 oli 2,3 protsenti. 2017 aasta juulikuu lõpuks on muutus 2,7 protsenti.
Kuna vald on tegemas omalt poolt investeeringuid ca miljoni euro ulatuses (siia kindlasti lisanduvad intressid), siis 20 aasta kulu on ca 5,8 milj eurot, millele lisandub igal aastal tarbijahinnaindeksi muutuse protsent. Usun, et 20 aasta kokkuvõttes on see summa, mis vald peab välja maksma, 6,5 kuni 7 miljonit. Ja mis edasi saab, ei tea, sest lasteaed ei ole valla oma.
Rait Persidski:
Ühelgi keskmise suurusega omavalitsusüksusel (isegi majanduslikult väga heal järjel oleval) ei ole vabu likviidseid vahendeid miljonites eurodes, seega on sellise “finantsvõimekuse” ainus moodus kaasata krediit ehk võtta laen. 3,7 miljoni eurone laen oleks viinud valla netovõlakoormuse üle seaduses sätestatud piirmäära (60 protsenti) ja seega ei saa seda nn varianti pidada legitiimseks ega ka sellel teemal spekuleerida.
Lasteaia hoone üürimise leping on küll sõlmitud 20 aastaks, kuid samal ajal on leping katkestatav 30 päevase etteteatamisega. Kuna tegemist on katkestatava lepinguga, määratakse riigihanke korras hangitud kaupade ja teenuste hanke lõplik maksumus riigihangete seaduse järgi kuumakse korrutatuna 48ga, ehk siis (vt Riigihangete registris hange viitenumbriga 179686) lõplik kogumaksumus on käesoleva üürihanke puhul 787 045 eurot.
Tarbijahinna indeksi muutus kajastub lepingus järgnevalt: üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tarbijahinna indeksi aastase protsentuaalse muutuse ja lepingus kokku lepitud koefitsiendi (antud juhul on see 0,2) korrutis. Pooled on lepingus kokku leppinud, et üüri muudetakse indeksi alusel, kuid mitte rohkem kui 2 protsenti aastas.
Tarbijahinnaindeksi muutus kajastab tegelikult meie elu(majandus)keskkonna odavnemist või kallinemist. Kuigi keskkonna muutused mõjuvad mõlemale lepingupoolele võrdselt on lepingus ette nähtud maksimaalselt ainult 1/5 tarbijahinna üleriigilisest muutusest üürniku kahjuks ning seda isegi siis, kui tegelik indeks muutub kümneid kordi suuremal määral. Seega on ka selles osas käesolev leping oluliselt kallutatud üürniku, ehk valla kasuks elukalliduse tõusu puhul.
Vald teeb investeeringuid ja kulutusi, mis osaliselt (seni veel teadmata osas) tuleb katta keskpika krediidiga, sõltuvalt valla rahavoo võimalustest. Tarbijahinna indeksist tulenevad muutused ei mõjuta selles osas kindlasti valla eelarve kulusid ainult ühesuunaliselt.
Raivo Meituse uskumust, et 20 aasta jooksul peab omavalitsus välja maksma 6,5 – 7 miljonit eurot, ei ole võimalik kommenteerida, kuna see baseerub ebareaalsetel oletustel.
Võrreldes esile toodud kaht varianti, kus esimene neist ehk laenu võtmine ei olnud vallale seadusega lubatud, selgub, et ainult teine, ehk lasteaia pinna üürimine kontsessionäärilt on reaalselt ja seadusi eiramata teostatav. Palamuse vallavolikogu ongi otsustanud lähtuda ainult sellest ühest võimalikust ning seaduslikust variandist. Kontsessioonilepingu kasutamist soovitasid juba 2015. aastal lisaks valla poolt kaasatud ekspertidele ka rahandusministeeriumi ametnikud, olles põhjalikult tutvunud olukorraga kohapeal.
