Reedel toimusid Luua metsanduskoolis 50. metsandusvaldkonna kutsevõistlused. Pärast pikka võistluspäeva tulid pingelisest heitlusest võitjana välja RMK Pärnumaa metskonna võistlejad. Võistluste korraldaja, Luua metsanduskooli esindus, jäi alla vaid kolme punktiga. Kolmandale kohale tuli RMK Põlvamaa metskonna võistkond.
Luua metsanduskooli ja Eesti Metsateenijate Ühingu korraldatud metsanduse juubelivõistlustele tuli kohale 230 osalejat, kes omavahel mitmel alal mõõtu võtsid. Eesti Metsateenijate Ühingu juhatuse esimehe Kaarel Tiganiku sõnul oli kutsevõistlusel osalejaid varasemast rohkem.
Võitjate esindaja, RMK Pärnumaa metskonna metsaülem Heiki Ärm ütles pärast võistlust, et võit oli nende jaoks üllatus. „Kuna ta kolme punktiga tuli, siis seda suurem oli üllatus. Püüdsime kõikidel aladel osaleda ja kuigi esimesi kohti tuli ainult üks, siis võidu tagas stabiilne esitus kõigil aladel.“ Ärm lisas, et spetsiaalselt trenni mehed ei teinud, tubli tulemuse taga on igapäevane metsatöö. Võidust hoolimata ei julge Ärm tuleval aastal esikohta loota. „Kogu seltskond on nii tugev, et kahte aastat järjest võita ei suuda,“ nentis ta muiates.
Luua metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on teise koha puhul tegu väga tubli saavutusega. „Meie õpetajad ja õpilased tegid suurepärased tulemused, oleme väga uhked! Suur tänu ka meie korraldustiimile, kõik laabus väga hästi,“ ütles koolijuht.
Peakohtunik Kaarel Tiganik kinnitas, et võistlused sujusid tõrgeteta. „Kohtuniku seisukohast läks kõik ladusalt. Osalejaid oleks võinud mõnel alal olla rohkemgi, aga loodetavasti on järgmisel aastal ka see asi parem,“ ütles ta ning lisas, et võistluste sujumise tagas väga hea korraldus Luua metsanduskooli poolt.
Pool sajandit kutsevõistlusi
Kord aastas kogunevad metsamehed mõnda kaunisse Eestimaa paika, et näidata oma oskusi ja omavahel mõõtu võtta. Kokku on tuldud viiskümmend aastat. Metsandusvaldkonna kutsevõistlused said alguse sügaval nõukogude ajal. „See on teadaolevalt kõige pikem järjepidevalt toimunud kutsevõistlus Eestis, kahtlemata on künnivõistlus vanem, aga seal olid vahepeal augud sees,” rääkis Luua metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist Toomas Kelt. Metsameeste vaim ja meel pole võistlustele ideoloogiat ligi lasknud ning nii on need üle elanud poliitsuundumused ja ühiskonnakorra vahetumise.
„Võiks öelda, et metsandus on ühtehoidev kogukond Eestis ja selline kokkusaamine ei ole ainult oskuste proov, vaid sellel on ka sotsiaalne roll,” ütles Kelt, avaldades arvamust, et just tänu sellele on metsameeste kutsevõistlustel nii pikk ajalugu. Ka Kaarel Tiganiku kinnitusel hoiavad traditsioonid ja ühtekuuluvustunne kutsevõistlusi elus.
Metsakasvataja mitmevõistlus on kõige populaarsem
Võistlusalad seostuvad otseselt metsatöödega, lisanduvad sportlikud võistlused, nagu näiteks võrkpall, orienteerumine ja mälumäng. Spetsiifilisemateks aladeks olid metsakasvataja mitmevõistlus, noorendike hooldamise mitmevõistlus, metsameistri mitmevõistlus ja stendivõistlus. Lisaks nendele veel ka harvesterijuhi ja forvarderioperaatori võistlused, kus harvesterijuhid võistlesid simulaatoril, kuid forvarderijuhid tõstsid reaalselt palke ja pakke. Veel võisteldi laskmises ja jahimeeste mitmevõistluses.
Kaarel Tiganiku sõnul on kõige populaarsemaks alaks metsakasvataja mitmevõistlus, kus oli osalejaid 37. „See on üks metsameeste põhialasid, kus peab oskama metsa hinnata ja puidukahjustusi määrata. Tuleb tunda putukaid ja metsa kahjustavaid seeni, puulehti ja pungi. Iga kord on erinevad ülesanded,” rääkis Tiganik. „See on ikka kõige populaarsem ajast aega ning seda hinnatakse ka kõige rohkem. Kui koondvõistluse arvestuses on võistkondadel võrdsed punktid, siis vaadatakse, millise võistkonna metsakasvataja on eespool, ja see saabki võistkonna arvestuses parema koha.”
Kuigi eelmise aastaga võrreldes on võistlusalad jäänud samaks, siis aja jooksul on need päris palju muutunud. „Alguses, 1960.‒1970. aastatel tehtigi laasimist päris reaalsetel langetatud puudel, praegu on selleks palgid, millele oksi imiteerivad treitud pulgad sisse taotud,” kirjeldas Kelt ja lisas, et umbes viisteist aastat tagasi ei olnud mõeldavgi, et mõne võistlusala saaks teha simulaatoril.
Juubelivõistlustel esines Eesti metsatöötajate meeskoor Forestalia ning lisaks võistlustele oli võimalik külastada ka rändnäitust „Bioajastu – puidust tulevik”.
DEIVI SUISTE
