|
|
Möödunud neljapäeval leidis Eesti Detektoristide Klubi liige Kaarel Tamm Põltsamaa vallast kirve, mis on enam kui 3000 aastat vana. |
Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor arheoloogiamälestiste alal Martti Veldi kinnitas pärast uurimist, et kirves pärineb varasest pronksiajast. Veldi sõnul on tegemist väga väärtusliku ja haruldase leiuga.
Pronkskirve leidja, detektorist Kaarel Tamm rääkis Vooremaale, et tegeleb selle hobiga juba 6-7 aastat. “Varem otsisin viimase sõja jälgi, nüüd otsin põldudelt vanu münte. Kultuuriväärtusi varem leidnud ei ole,” rääkis ta
Tegemist oli üksikleiuga
Kaarel Tamm kuulub ka Eesti Detektoristide Klubisse, kuid sel päeval, kui ta haruldase pronkskirve leidis, ei olnud tegemist klubi üritusega. Detektoriga käib mees põllul umbes korra nädalas, kevaditi ka sagedamini.
“Kinnistu, millelt kirve leidsin, kuulub põllumajandusettevõttele, mille omanikult ka otsinguteks luba küsisin,” selgitas Tamm, kelle metalliotsija leiab suured objektid üles 1-1,5 m sügavuselt. Enamus leide tuleb Tamme sõnul enamasti ikka kuni 20 cm sügavuselt, ka see haruldane kirves oli 20-30 cm sügavusel.
Kirve leiukohast ei soovi täpsemalt rääkida ei leidja ega ka muinsuskaitseamet. Esialgu oli tegemist üksikleiuga, mis muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakonna Jõgevamaa vaneminspektori Sille Raidvere hinnangul võis olla nii maapinna lähedale tõusnud ka seetõttu, et läheduses on tiik ja lähiminevikus on sealkandis tehtud maaparandustöid.
“Leiukohta ennast polegi ehk vaja kaitse alla võtta, see ala on täiesti rohu all ja kirves oli nii vana eseme kohta maapinnale liiga lähedal,” rääkis Raidvere. Pigem tuleb tema sõnul uurida ka ümberkaudseid põlde.
“Et tegemist on üksikleiuga, siis tuleb järgnevalt kindlaks teha, kas kusagil lähiümbruses võiks paikneda samast ajastust pärit kultuurkihiga muistseid asulakohti,” kinnitas ka Martti Veldi.
Prestiižiese, mitte tööriist
“Tegemist on vanemasse pronksiaega (1800 eKr – 1100 eKr) kuuluva õlgkirvega,” kinnitas Veldi. Sarnaseid vanemasse pronksiaega dateeritavaid õlgkirveid on Eestist Veldi andmetel praeguse seisuga teada seitse. Üks samasugune kirves leiti hiljuti ka Pärnu lähistelt. Kokku on vanemast pronksiajast pärinevaid pronksesemeid Eestis leitud kõigest 16.
Kaarel Tamme leitud kirve täpsemat funktsiooni ei osanud Veldi öelda, kuid tõdes, et puu raiumiseks seda ilmselt ei kasutatud ning pigem oli tegemist prestiižieseme kui tööriistaga. Kirves on Eestisse jõudnud ilmselt Skandinaaviast.
Leidmise hetkel oli kirves väga heas seisus ning nägi välja praktiliselt nagu uus, märkis Veldi. Samuti ei olnud selle pinnal mingisuguseid kahjustuste jälgi, ei kasutusaegseid ega ka väljakaevamise käigus tekkinuid.
Kui palju võis toona Põltsamaa kandis inimesi elada, pole teada, sest vanemast pronksiajast on Eestis andmeid äärmiselt vähe. Ei teata ka ühtegi selle perioodi kalmet, seega on toonane inimeste arv Eestis ja ka leiupiirkonnas teadmata,” sõnas Veldi.
Väga vana inimasustus
“Kirves jääb arvatavasti Tartu Ülikooli arheoloogiakabinetti,” oletas selle leidja Kaarel Tamm. Sille Raidvere sõnul jõudis pronkskirves neljapäeval tema kaudu Tartusse, seejärel MKA Lõuna Järelevalve Osakonna arheoloogiaspetsialisti Martti Veldiga Tartu Ülikooli arheoloogide kätte konserveerimiseks.
“Eeldatavasti läheb leid pärast muuseumi kogudesse. Kirve eksponeerimise vastu on huvi tundnud juba Põltsamaa muuseum,” rääkis Raidvere.
Raidvere ja Veldi uurisid ka leiu lähikonda, värskelt küntud-külvatud põldu, kus arheoloog leidis ka tulekivitükke, mis võib olla viide asulakohale. “Selle, mis ajast antud kultuurkiht pärit on, peaksid selgitama juba spetsialistid, kuna mõnede ajastute töövahendid ja nende materjalid on väga sarnased. Selles piirkonnas on ka teisi arheoloogiamälestisi: kivikalmeid, asulakohti, kultusekive. See annab tunnistust juba väga vanast inimasustuse piirkonnast,” kinnitas Raidvere.
Järgnevate põlvkondade avastada jätta
Et Kaarel Tamm leiust Muinsuskaitseametile teatas, on inspektori sõnul positiivne, kuigi tegelikult pidanuks leiu fikseerima tema asukohas.
“Kindlasti on olnud abi aprilli keskel Põltsamaal toimunud detektoristide koolitusest. Analoogne lisakoolitus on maakonnas kindlasti vajalik ja ka plaanis,” rääkis Raidvere. Detektoristide edasiste otsingute hoogustamine pole tema sõnul kavas. On üldteada, et tänapäeva tehnoloogiad pole veel nii head, et kõik maapõues sisalduv eelnevast inimtegevusest piisavalt infot annaks. Seega tuleks leiud pigem järgnevate põlvkondade avastada jätta, mitte kõike täna päevavalgele tuua.
iii
JAANIKA KRESSA
