Kooli külalisteraamatusse on sissekande teinud ka Päts ja Laidoner
Täna toimuvale Põltsamaa ühisgümnaasiumi sajandale aastapäevale pühendatud vilistlaste kokkutulekule on oodata ligi tuhandet endist õpilast ja mitmeid kunagisi õpetajaid. Üheks sündmuse kõrghetkeks saab kooli ajalugu tutvustava raamatu esitlemine.
Täna Põltsamaa ühisgümnaasiumi nime kandev kool alustas tegevust 17. detsembril 1917. „Juubelile pühendatud vilistlaspeo otsustasime aga korralda suvel, mil on rohkearvulise seltskonna kunagiste õpilaste ja õpetajate vastuvõtmiseks paremad võimalused. Käesoleva nädala alguseks oli peole registreerinud üle neljasaja vilistalase. Arvatavasti saabuvad aga paljud kokkutulekule oma nime eelnevalt kirja panemata. Seega loodame, et sündmusel osaleb kokku üle tuhande vilistlase,” rääkis kooli direktor Aimar Arula.
Peopäeval esitletakse kooli aulas ka raamatut kooli saja-aastasest ajaloost, mille koostas ajalooõpetaja Heli Aiaots.
Põnevad seigad ajaloost
„Kui kutsusin vilistlasi ja õpetajaid raamatusse memuaare kirjutama, arvasin, et nüüd algab kirjadesadu. Tegelikult tuli aga meenutusi kuuekümnelt inimeselt. Neist selgus mõndagi põnevat. Näiteks see, et kui Põltsamaal lammutati vana kinohoone, korraldasid kooliõpilased sellega seoses väljaastumise. Uus kinomaja ehitatigi Põltsamaale suuresti õpilaste „rahustamiseks”. Meeldivaks üllatuseks oli põhjalike memuaaride ja fotode saamine omaaegselt õppeala juhatajalt Gunnar Karult.”
Illustratsiooniks on fotod erinevatest perioodidest. Paljud pildid pärinevad perekond Kulu valduses olevast albumist, mis koostatud 1939. aastal. Fotodega elektroonilisest galeriist rikastas raamatut õpetaja Riina Valdmets. Eessõnad on kirjutanud Helle Rümmel, kes oli direktor aastatel 1990-1999, ning alates sellest ajast kuni tänaseni ametis olev koolijuht Aimar Arula.
„Mulle endale pakkus tööprotsessis kõige rohkem huvi arhiivis töötamine, kus tutvusin Põltsamaa Keskkooli Seltsi (loodud 26. augustil 1917) loomise dokumentidega. Ajalooürikud tõestavad ka seda, millise sisemise põlemise ja väärikusega seda kooli peeti,” rääkis Aiaots.
Tema sõnul saab raamatust teada sedagi, et saja aasta vältel on väärikas eas koolis õppinud üle viie tuhande õpilase ja töötanud üle viiesaja õpetaja.
Heli Aiaotsa sõnul sai gümnaasiumi rajamine Põltsamaale alguse Eesti autonoomia ideest Vene riigi koosseisus, mille raames toonitati väga eestikeelse hariduse vajalikkust. „See mõte innustas haritlasi tegutsema mitmel pool üle Eestimaa, samuti Põltsamaal. Suurtele ajaloosündmustele mõeldes võib aga uskuda, et Eestist võinukski saada autonoomne riik demokraatliku Venemaa koosseisus, kui enamlased poleks seal võimu haaranud.”
Kooli haruldane külalisteraamat
Põltsamaa ühisgümnaasiumis on alles nii mõnedki ajalooliselt haruldased esemed. Aimar Arula näitas külaliseraamatut, millel omapärane PÜGi logo, mis on kooli sümboolikaks tänaseni. „Külalisteraamat avati aastal 1927 ehk kooli kümnendal aastapäeval. Pärast 1942. aastat peideti see koos Vabadussõjas langenud õpilastele pühendatud marmortahvliga vana koolimaja katuseräästa alla. 1994. aastal toodi raamat uuesti välja ja sinna on kirjutanud sisse kõik meie kooli tähtsamad külalised, näiteks Johan Laidoner, Konstantin Päts, Arnold Rüütel ja ka tänane Eesti president Kersti Kaljulaid.
Vilistlaspäeval süüdatakse Põltsamaa kalmistul küünal kooli kauaaegse direktori (1951-1990) Kalju Terase kalmul. „Iga direktor on ühisgümnaasiumile oma jälle jätnud. Igaüks töötas erineval ajal nii haridusele esitatud nõudmiste kui ka õpilaste loomuse mõttes. Minugi arvates oli aga üks tugevamaid isiksusi Kalju Teras. Temast on palju lugusid ja legende. Ta töötas keerulisel ajal, jäi aga rahvameheks, oli suur spordientusiast,” ütles Arula.
„Kalju Teras oli nn vana kooli härrasmees mõnede veidrustega. Näiteks ei öelnud ta kunagi kellegi poole pöördudes „sina“ või „teie“, vaid lausus näiteks: „Tuleb kabinetti”,” meenutas Heli Aiaots, kes kuulsa koolijuhi ajal tööd alustas.
Aimar Arula arvates on kooli praegustel õpilastel väärikate tähtpäevade tähistamist silmas pidades vedanud.
„Küllap jääb neile nii kooli kui ka Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva tähistamine hästi meelde. Olen neile toonitanud, et nad on olnud suure ajaloo hetke sees just Põltsamaa ühisgümnaasiumis õppimise ajal,” lausus kolijuht.
„Kunagised prognoosid on üsna pea peale pööratud, sest lapsi on tulnud kooli rohkem, kui me ette nägime. Kolmanda klassini on meil neli paralleelklassi. Kuigi gümnaasiumiklasside täitmisega võib raskusi tekkida, sest tänases kuuendas, seitsmendas ja kaheksandas klassis on õpilaste arv väike Kindlasti saab aga üks gümnaasiumiklass õpilastega komplekteeritud. Ja seitsmesaja õpilastega kool, nagu me oleme, on Eesti mastaabis ikka väga suur kool,” kinnitas Arula.
Põltsamaa ühisgümnaasiumi koolijuhatajad/direktorid
1917/18 Jaan Peterson-Põldra
1918/19 – 1919/1920 Friedrich Sauer
1920/21 – märts 1935 August Schulzenberg
1935 märts-august kohusetäitja Paul Pedoson-Pedoste
1935/36 –detsember 1940 Hartvig Reinvald-Reinvalla
1940 detsember –juuli 1941 kohusetäitja Paul Pedoste
1941/42 – 1943/1944 Hartvig Reinvalla
1944/45 Robert Kurg
1945/46 – detsember 1950 Theodor Rõigas
1951 jaanuar – november 1990 Kalju Teras
1990 november – juuni 1999 Helle Rümmel
1999 juunist alates Aimar Arula
Kooli nimetused läbi ajaloo
1917 – Põltsamaa reaalgümnaasium (era)
1918 sept-nov – kaks kooli: Põltsamaa era-reaalgümnaasium / Põltsamaa tütarlaste keskkool
1919 – Põltsamaa reaalgümnaasium (riiklik)
1922 – Põltsamaa avalik ühis-reaalgümnaasium
1923 – Põltsamaa ühisgümnaasium
1934 – kaks kooli: Põltsamaa keskkool/ Põltsamaa ühisgümnaasium
1937 – kolm kooli: Põltsamaa progümnaasium/Põltsamaa eragümnaasium/Põltsamaa ühisgümnaasium
1938 – kaks kooli: Põltsamaa progümnaasium/Põltsamaa eragümnaasium
1940 – Põltsamaa keskkool ja täienduskool ühes
1941 august – Põltsamaa progümnaasium
1941 oktoober – Põltsamaa gümnasium
1944 – Põltsamaa keskkool
1951 – ühendati mittetäielik keskkool Põltsamaa keskkooliga
1994 – Põltsamaa ühisgümnaasium
JAAN LUKAS
